• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sotsid jahivad juba teist võitu Reformi üle

    Aivar HundimägiFoto: Andras Kralla

    Sotsiaaldemokraadid on koalitsioonierakondade omavahelises mõõduvõtus asunud jahtima juba teist geimivõitu pärast Jürgen Ligi tagasiastumisega lõppenud vastasseisu, kirjutab Äripäeva asepeatoimetaja Aivar Hundimägi.

    Seekord on sotside esimees Sven Mikser üllatavalt jõuliselt löönud Reformierakonna väljakupoolele tagasi Ants Laaneotsa ebaõnnestunud sõnakasutusest õhku visatud palli kaitseväe politiseerituse teemal.
    Värskelt Reformierakonnaga liitunud endine kaitseväe juhataja Laaneots tundis end erakonnakaaslastele esinedes liiga vabalt ning tegi ühe vääratuse, mis nüüd on võtmas poliitilise tormi tunnuseid. Endine kaitseväe juhataja Laaneots kritiseeris praegust kaitseväe arengukava ja nimetas kaitseväe juhatajat Riho Terrast IRLi marionetiks.
    Kogenud sõjaväelase, aga noore poliitikuna tegi Laaneots kaks viga. Esiteks, hakkas ta kritiseerima kaitseväe arengukava, mis võeti vastu tema enda erakonna ehk Reformierakonna juhtimisel. Jah, kaitseministri portfell kuulus küll IRLile, kuid peaministriportfell on olnud aastaid Reformierakonna käes ning seetõttu on kriitika Reformierakonna võimuperioodil koostatud kaitseväe arengukava kohta lühinägelik. Selle dokumendi sisu eest vastutab Reformierakond koos IRLiga.
    Tagatipuks oli Laaneots ka arengukava koostamise ajal tollase peaministri Andrus Ansipi nõunik ja seetõttu saab tema kriitika peale öelda, et kus sa varem olid. Iseenesest on selline väide Laaneotsa aadressil nõrk, sest peaministri nõuniku amet ei tähenda seda, et see nõunik ei võiks jääda enda seisukohtade juurde ja kritiseerida valitsuse otsuseid.
    Veelgi lühinägelikum oli aga rünnata või sildistada praegust kaitseväe juhti isiklikult ning seada kahtluse alla tema ja seega ka kogu kaitseväe sõltumatus erakondadest. Isegi, kui Terras oleks nn IRLi mees, ei oleks taoline väljaütlemine valimiskampaania ajal endise kaitseväe juhi poolt mõistlik. See sarnaneb vabatahtlikult end vaenlase märklauaks seadmisega.
    Ja tuld Laaneotsa ning Reformierakonna aadressil tuli igast poliitilisest kahurist. Ei ole üllatav, et IRL ja Keskerakond Laaneotsa öeldust kinni haarasid ning seda teravalt ja hoogsalt kritiseerima asusid. Kaitsepoliitika on olnud IRLi valimiskampaaniate tugitalasid juba pikka aega. Reformierakonna jaoks on see varemalt olnud pigem vähem oluline teema.
    Kevadel toimuvateks valimisteks valmistudes on aga ka Reformierakond üritanud kaitsepoliitika pöörata valimiskampaania oluliseks teemaks. Üheks põhjuseks on kindlasti pingeline julgeolekuolukord. Teine põhjus on IRLis, kes on Reformierakonna suurim konkurent valimistel ning seetõttu peab ka Reformierakond IRLi tugevusi nõrgestama. Reformierakonna senist kuvandit kaitsepoliitika teemal on pidanud aitama muuta ka hiljuti erakonnaga liitunud Ants Laaneots ja Johannes Kert.
    Laaneotsa juhtumis üllatas mind kõige rohkem sotside juhi Sven Mikseri toon. Kaitseministrina pidi ta loomulikult reageerima, kuid ta reageeris Reformierakonna jaoks vastikult. Esmalt noomis ta Reformierakonda selle eest, et oravad üritavad riigikaitsest ja julgeolekupoliitikast teha valimiskampaania objekti, muutes nii julgeolekupoliitika peenrahaks. Samuti nõudis Mikser, et peaminister valiks poole ehk annaks teada, kumba kindralit tema kuulab (Terrast või Laaneotsa), ja ootamata peaministri vastust lisas ta, et peaminister peab avalikkusele andma selge sõnumi, et toetab Terrast.
    Mikseri ja ka IRLi esimehe Urmas Reinsalu väljaütlemistes on üks nõrk koht. Eesti kaitse- või ka julgeolekupoliitika ei peaks olema poliitilistest debattidest kõrvalseisev teema. Ja ta seda ju tegelikult ka ei ole, sest näiteks IRLi puhul ei saaks öelda, et nad ei üritaks selles valdkonnas valimiste eel plusspunkte noppida.
    Vähem kui aastaga on Eesti julgeolekuolukord märkimisväärselt muutunud ja seetõttu ei peaks ka praegune riigikaitse arengukava olema selline, mille sisu üle ei tohiks väidelda või arutleda. See arutelu peaks loomulikult olema argumenteeritud ning tuleks vältida oponendi sildistamist, kuid seda teemat ei peaks ka valimiskampaanias vältima.
    Reformierakonna õnneks ei kasuta Ants Laaneots Facebooki ja oponentidel pole ka võimalik nõuda ühegi ministri tagasiastumist. Seetõttu laheneb ka see konflikt tõenäoliselt kiiresti. Probleem on hoopis selles, et Laaneotsa ja varem ka Jürgen Ligi ümber puhkenud konfliktidest jäävad koalitsioonipartnerite suhetesse valu tekitavad armid. Sotside ning Reformierakonna valimismäng pole veel läbi, tõenäoliselt näeme veel mitut pingelist geimi ja pole sugugi selge, kumb osapoolest matši võidab.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Nafta hind tõuseb kuuendat päeva ja lõppu ei paista
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Börsiplaaniga Enefit Green laenab 130 miljonit
Eelmisel nädalal börsiplaani kohta uusi kinnitusi andnud taastuvenergia tootja Enefit Green sõlmis 130 miljoni euro ulatuses investeerimis- ja likviidsuslaenu lepinguid SEB ja OP pangaga, teatas ettevõte.
Eelmisel nädalal börsiplaani kohta uusi kinnitusi andnud taastuvenergia tootja Enefit Green sõlmis 130 miljoni euro ulatuses investeerimis- ja likviidsuslaenu lepinguid SEB ja OP pangaga, teatas ettevõte.
Sobivate inimeste nappus paneb tööandja ametikooli tööd tegema
Isegi kui aasta alguses tundus, et seatud eesmärkide saavutamine osutub raskeks, võime praegu öelda, et oleme kriisiolukorraga kohanenud, kuid kvalifitseeritud tööjõust on ikka puudus, rääkis õmblusettevõtte Svarmil tegevjuht Merle Roste Äripäeva raadiole konverentsil Äriplaan.
Isegi kui aasta alguses tundus, et seatud eesmärkide saavutamine osutub raskeks, võime praegu öelda, et oleme kriisiolukorraga kohanenud, kuid kvalifitseeritud tööjõust on ikka puudus, rääkis õmblusettevõtte Svarmil tegevjuht Merle Roste Äripäeva raadiole konverentsil Äriplaan.