Ettevõttepension päästab rohkem kui vanaduspõlve

19. november 2014, 08:52
Andrus Järve
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141119/OPINION/141119618/AR/0/AR-141119618.jpg

Ettevõttepensionisüsteemi rakendumine muudaks ettevõtted tugevamaks ning peataks heade spetsialistide lahkumise nii ettevõttest kui ka riigist, kirjutab Sodexo Eesti üksuse juht, Zurich International Life'i konsultant Andrus Järve.

Eesti peaks seadma eesmärgi luua ettevõttepensionisüsteem, mis vabastaks ettevõtte maksed süsteemi sotsiaalmaksust. Süsteem tuleks ehitada selliselt, et raha kogutaks tõepoolest pensionini, mitte ei võeta varem maksuvaba palgalisana välja.

Eestis on selline vabatahtlik võimalus praeguste regulatsioonidega olemas (ettevõtte omanduses oleva fondi- või kogumiskindlustuse näol), kuid see töötab ainult töötavate omanike kasuks, kelle kasuks tehtud hüvesid maksustatakse dividendina. Töötajatele sellise variandi pakkumine muutub mõttetuks, kui töötaja lahkub töölt ja aastatega kogutud kindlustus- või fondileping antakse üle töötajale. Sel juhul maksustatakse üleantav väärtus erisoodustusmaksuga.

Riigi soodustused. Määrava tähtsusega süsteemi loomisel on riiklikud soodustused, nende piisavus ning arusaadavus tööturu osapooltele. Üks võimalus oleks ühendada kogumisfaasis ettevõtte omanduses olevad ettevõttepensioni lepingud töötaja lahkudes füüsilise isiku investeerimiskontoga. Teine võimalus oleks laiendada ettevõtte pensionifondidele sarnast maksuvabastust, mis kehtib praegu osalusoptsioonidele.

Selline lahendus võimaldab motivatsioonisüsteemi rakendamisel vähendada kaadrivoolavust ning pikendab vanemaealiste osalust tööturul. Järgmise tööandja juurde liikudes on ettevõttel võimalus teha makseid töötaja investeerimiskontol olevasse lepingusse või teha töötajale uus, just selle ettevõtte pakutud lahendus (alati peab töötajale jääma võimalus ka ise sinna makseid teha). Selline lahendus võib töötajate investeerimiskontole pikas perspektiivis tekitada mitmeid lepinguid, mida ka vajadusel võib ühendada, kuid maksustamine toimub vaid väljamaksetelt mida võimalik reguleerida. Samuti ei teki probleemi, kui töötaja töötab mitmes riigis, sest väljamakseperioodil saab ka välismaiste fondide või lepingute vara Eestisse koondada.

Ettevõtte seisukohalt on oluline, et kogumisfaasi ajal oleks lepingu omanikuks ettevõte, ning töötajale on tähtis, et see on suunatud konkreetsele töötajale (samuti on võimalik nendele lepingutele lisada nt elukindlustus, tervisekindlustus jne.). Sellega tagatakse võimalus motivatsioonisüsteemide kaudu kinnistada võtmetöötajaid ettevõttesse, eriti väikeettevõtete puhul. Tuleks ka lisada erisäte, kus ettevõtte pankrotistumise korral välistuks ettevõttele kuuluvad pensionivara pankrotivarast. Eelkõige puudutab see tippspetsialiste ning võtmetöötajaid. III samba tooted jääksid tavatöötaja võimaluseks, mille maht ajapikku tõuseks, samuti suureneb ajaga nende inimeste arv, kes suudavad III samba omale soetada.

Euroopa Liit toetaks rõõmuga. Riigi eelarve seisukohalt on vabatahtliku ettevõttepensioni/ tööandjapensioni käivitamine sujuv ning ka III samba ettevõttepoolne soodustus ei pingesta oluliselt maksulaekumist. Samuti ei pingesta ettevõtete oma pensionisüsteem maksusüsteemi, kuna toimib ettevõtluse siseselt ning käivitub vabatahtlikkusest tulenevalt sujuvalt. Ajapikku aga hakkab laekuma füüsilise isikute investeerimiskontodelt tulumaks ettevõtte süsteemides kogutud pensionitelt. Suurema võidu saab riik ettevõtluse efektiivistumisest, inimeste isekogumise ja säästmise hoogustumisest, paremast hõivatusest tööturul, uutest töökohtadest ja kõrgemast elatustasemest riigis. Selline prognoos realiseerub vaid siis, kui süsteemi tähtsusest ja riigi loodavatest võimalustest hakatakse teavitama juba koolieas ning teavitustöö hõlmab kogu ühiskonda. Selle rahastamisel paneb Euroopa Liit rõõmuga õla alla.

Pensionisüsteemi üldise arengu seisukohast võiks eeskuju võtta Soome lahendusest, kus riiklikku (st I samba) pensioni osa oleneb sellest, kas ja kui palju ettevõte panustab soodustingimustel töötaja vabatahtlikku pensioniskeemi. Sarnaselt II sambaga toimub nö õiglane ümberjaotus. Kui töötajal ei ole võimekust panustada kolmandasse sambasse ja ei osale ettevõtte pensioniskeemis, siis suurendatakse tema riikliku pensioni. Kui aga ettevõte osaleb töötajale kogumisel, vähendatakse riiklikku osa just tulenevalt sotsiaalmaksu mittemaksmisest ettevõttepoolsetelt maksetelt – nii peaks olema ühiskonna õiglustunne tagatud.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. November 2014, 09:27
Otsi:

Ava täpsem otsing