Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Altkäemaks: vargus sinult

    Erkka JaakolaFoto: Korruptsioonivaba Eesti

    Korruptsioon tähendab seda, et ühiskond jääb konkreetselt millestki ilma, kirjutab Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Erkka Jaakkola.

    Viimase aja kahtluste ja süüdistuste tulemusena tõenäoliselt paraneb Eesti kohta tehtud hinnang rahvusvahelises korruptsioonibaromeetris. See on võimalik tänu meie ja Poola uurijatele, kelle töö tulemusena saame tõdeda, et korruptsioon ei ole ainult siseriiklik ilming, vaid sel on ka rahvusvaheline mõõde.
    Kui täpsustame selle hea uudise sisu, tõdeme, et ilmselt paraneb see hinnang, mis on antud meie uurimusasutuste suutelisusele uurida ning peatada rahvusvahelist korruptsiooni. Hinnangu paranemine näitab heas valguses meie uurimisasutuste võimekust ja tahet korruptsiooniga tegeleda.
    Kõlvatu konkurents
    Kuna õppimine ja areng toimub paratamatult eelkõige vigade kaudu, on igal juhul positiivne, et oleme ka laiemalt sunnitud tunnistama, et korruptsioon on Eestis probleem ja selle uurimiseks ning ennetamiseks tuleb panustada aega ja ressursse. Naljaga pooleks võib öelda, et väga tihti nii head võimalust uue suuna ja poliitilise valuuta teenimiseks ei teki.
    Selle poliitilise valuuta teenimiseks on vaja aga üle vaadata ja vajaduse korral ümber kujundada riigi korruptsioonivastane tegevus. On vaja luua tervikpilt meie riskidest ja nõrkustest ning rahvusvahelisi standardeid kasutades rakendada juba ennast tõestanud ja efektiivseid korruptsioonivastaseid meetmeid. Meetmed on aga tõhusad ainult siis, kui need on osa riiklikust kavast ning kui sisu on sama oluline kui vorm. Ja seda tuleb teha selleks, et ära hoida korruptsiooni laostavad tagajärjed ühiskonnale.
    Korruptsiooniga kaasnevad majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed probleemid. Iga korruptsioonijuhtum õõnestab usaldust riigijuhtide vastu ja vähendab seaduste austamist. Kuidas on võimalik veenda rahvast demokraatliku ühiskonna toimimises, kui poliitilised parteid ise ei kanna demokraatia printsiipe? Miks peaks keegi austama seadusi,  mille koostamine on olnud ebaeetiline ja läbipaistmatu?
    Iga altkäemaks toob kaasa kõlvatu konkursi, teenuse kvaliteeti languse ja hindade tõusu. Kui altkäemaks on ärisuhete loomise alus, siis kuidas on võimalik otsuseid langetada ettevõtte  vajadustest tulenevalt? Me oleme ju ikka suutelised nägema, et tarnekokkulepete altkäemaksuna kasutatav raha pärineb lõpuks sellelt, kelle esindaja raha vastu võtab. Altkäemaksu andja peab ju raha andma oma kasumi arvelt või teisisõnu arvestama teenuse hinnale n-ö altkäemaksu lisa. Ehk äkki ei olegi nii oluline see, kelle kaudu raha tuleb – olgu see siis Venemaa või Poola või mõni teine riik –, vaid oluline on see, kellele raha kuulub. Vähemalt riigiettevõtte puhul kuulub see raha vaid ja ainult eesti rahvale.
    Lihtsaid lahendusi ei ole
    Prokuratuuri kahtluse alusel tahtsid Tallinna Sadama juhid võtta üle 4 miljoni euro ulatuses altkäemaksu. Isegi Eesti riigi eelarve tasandil on neli miljonit suur raha, millega saaks korda saata palju olulist riigi arendamisel. Lihtsustatult arvestades ja nimetades ainult mõningaid kitsaskohti, rahastaks sellega aastaks üle tuhande lasteaiakoha; maksaks ligi tuhande kohtuniku või üle 2500 patrullpolitseiniku ja päästja põhipalga. Me peame endale teadvustama, et korruptsioon ei ole probleem mitte seetõttu, et mõni ahne lõikab endale kasu, vaid selle pärast, et korruptsiooni tõttu jääb ühiskond konkreetselt millestki ilma.
    Nii nagu kõikide rikkumistega, nii muudab ka korruptsiooniga mitte tegelemine selle süstemaatiliseks. Kui korruptsioon on süstemaatiline, on riik juba läbinisti korrumpeerunud. Samas, kui riik tõesti ja tõsiselt sooviks korruptsioonist vabaneda, siis oleks Eestis väga vähe või peaaegu üldse mitte korruptiivset käitumist. Korruptsiooni vastu võitlemiseks on olemas nii riikidele kui ettevõtetele konkreetsed meetmed ja standardid, mis on oma olemuselt osa riskijuhtimisest. Põhiprintsiibid on nii riigis kui igas teises valdkonnas samad: tuleb hinnata riske, vastavalt sellele kujundada ja rakendada meetmeid ning jälgida rakendatud meetmete toimivust.
    Oluline on, et riske hinnataks tervete protsesside lõikes, rakendatud meetmed peavad olema kohustuslikud ja efektiivsed ning rikkumistega peab kaasnema tagajärg. Kõik see nõuab aega ja ressursse. Need, kes väidavad, et korruptsiooni on võimalik ennetada üksikute, kiiresti rakendatavate ja pinnapoolsete lahendustega, kas valetavad või ei tunne valdkonda.
  • Hetkel kuum

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Karl-Eduard Salumäe: lugupeetud ministrid, äkki leidub mõni mõte
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Peamiselt meelelahutusmaailmast tuntud Kethi Uibomägi mõistis aastate eest, et munad ei tohi olla ühes korvis ei ettevõtluses ega finantsvallas. Täna tegutseb ta mitmel rindel ärimaailmas ja kindlustab tagalat investeerimisportfelli näol.
Peamiselt meelelahutusmaailmast tuntud Kethi Uibomägi mõistis aastate eest, et munad ei tohi olla ühes korvis ei ettevõtluses ega finantsvallas. Täna tegutseb ta mitmel rindel ärimaailmas ja kindlustab tagalat investeerimisportfelli näol.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Helenius börsiettevõtte juhi äkktagandamisest: parem õudne lõpp kui lõputa õudus Täiendatud!
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Raadiohommikus: majanduslangusest, viirusest ja välispoliitikast
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Raadiohommikus: töötutest, intressidest, keeletehnoloogiast
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.