Riigifirmade aktsiatest 20% tuleb erastada

Sellega saaksid kõik tööd – investeerimispangad saavad hakata ette valmistama emissiooniprojekte ja hindama vara väärtust, advokaadibürood saavad hakata ette valmistama lepinguid, spekulandid saavad hakata ostma ja müüma, kaotama ja võitma. Pangad saaks teha hulga tehinguid ja teenida teenustasusid. Pensionifondid saaks hakata investeerima oma raha Eesti majandusse ja analüüsima, kas need suured ettevõtted on hästi juhitud. Kõik need tublid sipelgad saavad raha tehtud töö eest otse, mitte maksumaksja higist ja vaevast.

Eestis arvatakse, et Soome pensionärid elavad seetõttu nii hästi, sest seal on kõrged maksud ja rikastelt võetakse ära. Vastupidi, tavaline palgasaaja on seal vähem maksustatud kui Eestis. Soome pensionär elab nii hästi, sest börsiettevõtete dividendimakse liiguvad pensionifondidesse ja makstakse sealt välja pensionäridele – nii vaestele kui rikastele pensionäridele.

Eestis arvatakse, et tuleb vaid seadusandlus ja järelevalve lihvida täiuslikuks ning kõigil hakkabki hea. Ei hakka, sest seadusandluse lihvimine ei loo eriti uut rikkust ja maksutulu ega ka uusi pesakaste ehk kortereid.

Kui tahame sündimust kasvatada, siis on vaja rohkem pesakaste, kuhu saab muneda muna. Eestis arvatakse, et tuleb leida vaid oma Nokia ja Skype ning me kõik oleme päästetud. No ei ole.

Kui Tallinna linna tekib juurde 2000 kõrgepalgalist ametikohta, tugevdab see reaalmajandust ja katab kokku kuivavaid sektoreid nagu piim, põlevkivi, sealiha, transiit ning toetab kinnisvaraarendust.

Erakonna peakontori huvid ei ole ju veel Eesti huvid, kuigi ideaalis võiks need kokku langeda. Valitsussektori huvid ei ole veel ühiskonna huvid, kuigi ideaalis võiks nad kokku langeda. Täna on valitsussektori ja erasektori vahel palgasõda. Täiendavad maksutõusud söövad erasektori võimet palku hoida ja tõsta ning mitmed sektorid maadlevad ellujäämise piiril. Korporatsiooni ja ettevõtte huvid ei ole veel ettevõtte töötaja huvid, kuigi ideaalis võiks nad kokku langeda ja mõnevõrra ka langevad. Kui ettevõttel läheb hästi, siis on firma tihti lahkem ka oma töötajate vastu.

Kodaniku huvid ei ole riigi huvid, kuigi ideaalis võiks need mõnevõrra kokku langeda ja mõnevõrra ka langevad. Kui riigil läheb hästi, siis on firma tihti lahkem ka töötajate vastu ja vastupidi. Kui kodanikul läheb hästi, siis on ta ka heldem oma riigi vastu.