Miks ma ei taha, et sa kodus töötad?

Esiteks, mul puudub võimalus kontrollida, kuidas sa oma tööd kodus teed, sest meil ei ole sinu töö eesmärgid väga täpselt kokku lepitud ja nii ei saa ma aru, kas oled tööd teinud või mitte.

Ma ei tea, kui pühendunud sa meie organisatsiooni eesmärkide saavutamisele oled. Ja selle tõttu puudub mul igasugune kindlustunne, et sa ikka hakkad igal hommikul tegema neid tegevusi, mida on vaja teha, et eesmärgid saaksid täidetud.

Kui sind kontoris pole, siis ma ei tea, kas ma saan su kätte, kui mul on sinult midagi kiiresti vaja.

Ei taha ka selle pärast, et ma ei ole suutnud luua sellist töökeskkonda, kuhu sa mitte ei pea tulema, vaid sa ise tahaksid tulla.

Ning ka sellepärast, et mulle ei ole veel kohale jõudnud, et töötajate ootused tööle ja juhtidele on jäädavalt muutunud.

Olen mugavustsoonis

Jah, ma ju näen, et mul ei ole enam ammu võimalik endale kõige andekamaid töötajaid valida. Mul ei ole üldse võimalik sobivaid töötajaid valida. Aga seda ma veel päris hästi ei taju, kui palju ma suurendaksin oma konkurentiseeliseid tööjõuturul, kui ma looksin olukorra, kus töötajad saavad ja tahavad ise otsustada, kuidas nad oma tööd teevad. Ma ei taju ka seda, kui palju oleks meie tööjõukulude tootlikkus sellises olukorras suurem.

Ma ei lase sul endal otsustada, kus ja millal sa oma tööd teed, sest ma olen oma mugavustsooni kinni jäänud. Mis sellest, et meie kasum on pisut kahanenud, aga sellegipoolest ju korralik kopikas jookseb. Kui ma nüüd asjad oma kontrolli alt lahti lasen, siis keegi ei tea, mis selle lõpptulemus on. Palju lihtsam on kirjutada Äripäevas, miks ma ei taha, et sa kodus töötaksid, ning seda, et häid töötajaid on võimatu leida.