Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uute maksude võitjad ja kaotajad

    Margus PaapFoto: Veiko Tõkman

    Kolmikliidust koosnev uus valitsus ei tohiks takistada rikkaks saamist. Selle asemel tahaks näha võitlust ebaausa rahateenimisega, kirjutab insener Margus Paap.

    Eestis kehtivat tulumaksusüsteemi nimetati viis aastat tagasi valdavalt ühetaoliseks, aga ka siis oli see üheastmeline progresseeruv tulumaks. Hoolimata sellest kinnitasid Reformierakond ja IRL jätkuvalt, et astmelist tulumaksu ei tule, ning Keskerakond üritas sama järjekindlalt lahtisest uksest sisse murda.
    Võrdlesin nüüd uut süsteemi. Esmapilgul on võitjaid palju ja kaotajate kaotus väike. Suhteline kaotus on suurim 2100eurose palga juures – 1,8% –, 20 000 euro juures 0,2% palgast.
    Mudel riigi tulude võrdlemiseks on lihtne. 50eurose sammuga palgavahemikelt on keskmise palga järgi leitud tulumaks ja korrutatud vastava grupi palgasaajate arvuga. Võrreldes plaanitud üheastmelise süsteemiga ning 180eurose maksuvaba osaga, väheneb maksutulu umbes 270 miljonit eurot aastas. Kaotus alla 1750euroste palkadega on 290 miljonit, ülejäänutest võit 20 miljonit. Maksutagastusi ei ole siin arvestatud. Ametlikult on räägitud vähenemisest 134 miljonit eurot, mis sisaldab ka ühisdeklaratsioonide kaotamist. IRLi varasem plaan alla 500euroste palkade jaoks klappis arvutustega. Kui võrrelda uut plaani IRLi eelmise plaaniga, on 134 miljonit usutavam.
    Keeruline loogika
    Maksuvaba miinimumi varieerimine muudab tegelikku maksumäära suhteliselt keerulise loogika alusel. Keskerakond on alati soovinud eeskuju võtta teistest arenenud riikidest, kuid sellegipoolest tuli muutuva maksumäära asemel muutuv maksuvaba miinimum.
    Maksumäärade muutmata jätmine aitab vist jätkata kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu arvestamist. Täiendavalt on ette nähtud ka ümberjagamist väiksemate omavalitsuste kasuks. Tegelikult võiks veelgi tõhustada regionaalpoliitikat. Pealinnal võiks regionaalpoliitika seaduses olla eristaatus. Riik peaks toetama pealinna taristuga, kuid ükski maksupoliitika ei tohiks soodustada tõmbekeskustesse kolimist. Ka mitte fiktiivselt, nagu tasuta ühistransport seda teeb. Maamaksu võiks taastada ainult tõmbekeskustes, regionaalpoliitikat toetava riikliku maksuna.
    Automaksu põhjendus, et eelistada tuleb väiksema kütusekulu ja keskkonnamõjuga sõiduautosid, jääb elukaugeks. Kütuseaktsiis on paremini sõltuvuses nii läbisõidust kui ka tegelikust kütusekulust. Ka saasteklass võib oluliselt erineda tegelikust elust. Väike säästumootor on tihti tõhus vaid paberil.
    Automaks on pigem luksusmaks. Mõnel autol on võimsust tõesti üleliia. Võime vaadata ka võimsust näiteks istmekohtade suhtes: 7–9 kohaga pereautole ei ole 130 kW samamoodi laristamine nagu kupeele.
    Võimsus, kütusekulu ja auto hind on kaugel võrdelisest sõltuvusest. Näiteks kallimate autode võimsuse ja hinna suhted võivad erineda gruppide kaupa: 1,5kordne võimsuse erinevus võib anda kolmekordse hinnaerinevuse või vastupidi.
    Ebaausa rahateenimise vastu tuleb rohkem võidelda
    Kolmikliidu muudatuste üheks põhjuseks nimetati sissetulekute suurt ebavõrdsust, kuigi oluliselt suuremad käärid on varanduslikus ebavõrdsuses. Palgatööga rikkaks ei saada, ettevõtlusega võib kaugemale jõuda, kuid kumbagi protsessi ei tohiks takistada. Rikkaks olemist on keerulisem maksustada, kuigi mujal seda tehakse.
    Rohkem tahaks näha võitlust ebaausa rahateenimisega. Korruptsioon, tulude peitmine maksuparadiisi, toetustega nihverdamine, ümbrikupalk, puukettevõtlus. Viimast väljendit oleks õigem kasutada OÜtamise asemel ettevõtluse kohta, mille põhieesmärk on maksudest kõrvale hiilida.
    Kõrgetest maksudest olulisem probleem on madalad palgad. Maksu langetamine palgaskaala alumisel osal mõjub lühiajaliselt. Nullmaksumääraga palka järgmisel korral sama meetodiga ei suurenda. Praeguste palkade täielikul ümberjagamisel (igaühelt tema võimete järgi, kuid kõigile võrdselt) jääks igaühele kätte 720 eurot. Edasi saaks viia tugevad ettevõtted, põhiliselt ekspordi abil. Kui tõusevad palgad tugevates ettevõtetes, tõstab see ka teiste palku.
    Mõtted fosforiidi ümber
    Hea, et ettevõtte tulumaks jäi kehtestamata. Populistliku otsusena oleks see ju olnud lihtne, sest suurem osa töövõtjatest ei teadvusta endale, et raha ettevõtte maksudeks ja palgafondiks tuleb mõlemal juhul ettevõtte kasumist.
    Me ei saa loota, et meie majandus oleks sama lihtsalt heal järjel nagu naftat omavatel riikidel. Me ehk ei olekski nõus naftat pumpama, arvestades suhtumist fosforiiti. Kunagi vabadusvõitluse sümbol on hella teemana kalevi alla pandud, kuid praeguste teadmistega tasub seda võimalust siiski kaaluda. Loomulikult mõistlikult, eksportides lõpptooteid, mitte toorainet.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.