SKP ei näita elu edenemist

Agne Kuimet 29. september 2017, 06:15
Agne Kuimet
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170929/OPINION/170929751/AR/0/Agne-Kuimet.jpg

Hirm ja teadmatus ei lase teisi mõõdikuid peale SKP kuigi kergesti rakendada, kirjutab arengukoostöö ümarlaua huvikaitsespetsialist Agne Kuimet.

Kahe aasta eest kiitis Eesti heaks ÜRO kestliku arengu eesmärgid. Kahe aasta jooksul oleme saavutanud selle, et kestliku arengu mõiste kõlab tuttavalt paljudele, kuid selle sisu jääb tihti arusaamatuks.

Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. ÜRO liikmesriikidelt, ka Eestilt, oodatakse poliitika kujundamisel endest eesmärkidest lähtumist – oluline on, et kõik, mida me teeme, ei teeks maakerale ega siin elavatele inimestele veel rohkem kahju.

Septembri alguses käisid koos Euroopa, Ameerika ja Austraalia mikro- ja makroökonomistid, et arutleda, kas kestliku arengu sihtidest võiksid saada uued ühiskonna arengu mõõtmise vahendid varasema majanduskasvu asemel. Härjal haarati kohe sarvist ja kaardistati ära, miks on sisemajanduse koguprodukt (SKP) arengu mõõtmiseks halb vahend ning mis takistab riike ja Euroopa Liitu sellest loobumast ja asendamast adekvaatsemate mõõteriistadega.

Vananenud näitaja

Üsna üksmeelselt leiti, et SKP on tänaseks vananenud näitaja, mis ei kirjelda ühiskonna arengut täielikuna. Eelmise sajandi kolmekümnendatel välja töötatud mudeli plussid on lihtsus, võrreldavus ning ajalooline järjepidevus. Muutusi on muidugi hea jälgida, kasutades läbi aegade samu vahendeid. Kuid vahepeal on arenenud nii inimkond kui majanduslik ja füüsiline keskkond, mistõttu ei ole mõistlik jääda kinni vanadesse raamidesse. Samas on ökonomistid aastakümnete vältel püüdnud leiutada uusi võimalikke mõõteriistu, millel on ikka ja jälle avastatud puudujääke ning liigselt laia haaret – on tahetud mõõta kõike ning sellisesse küllusesse ära uputud.

Et elu edenemist mitte mõõta vaid tootlikkusega (ja inimese olemust võrdsustada tarbimisega), leppisid ÜRO ja Euroopa Liit 2015. aastal kokku ühtsed kestliku arengu eesmärgid, määrates need kõikidele liikmesriikidele elluviimiseks ja mõõtmiseks. Nii on elukvaliteet seotud loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega, saavutades tasakaalu inimeste heaolu ja keskkonna võimaluste vahel. Tänaseks on osa liikmesriike need omaks võtnud, kuid tõelisteks eesmärkideks ei ole need saanud kusagil.

Selle põhjusi on mitu, kuid peamised on hirm ja teadmatus. Euroopa on saavutanud heaolu, tuginedes tootlikkusele kui eesmärgile ja väärtusele. Nii oleme saanud maailmas eelise, mida keegi ei julge maha mängida. Progress ja efektiivsus on väärtused, mille pinnalt oleme saavutanud standardid, mida naudivad siin olijad ja ihalevad kaugemal viibijad. Keskmine eurooplane ei ole nõus loovutama osakestki omaelukvaliteedist, kuigi tunnistab, et elu maailmas on ebaõiglane.

Kui pühenduda kestlikule arengule, peab ümber vaatama kogu senise majandusliku süsteemi. Tarbimise kui selle aluse asendamine säästmisega võib tuua ootamatuid tagajärgi. Euroopa heaolu kadumine on kõikide poliitiliste jõudude suurim hirm.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. September 2017, 10:40
Otsi:

Ava täpsem otsing