Keski vastastel polnud plaani

Liiga palju keskenduti mõttetutele klišeedele ja loosungitele ning juba ammu ära leierdatud teemadele, selle asemel, et näidata mida siis linnas ja linnarahva jaoks paremini teha. Rahvustel põhineva vastuolu rõhutamine, riiklike teemade debatti toomine, hala TTV ümber, korruptsioonile rõhumine, kui ise sellest samuti puhtad ei olda jms – see ei olnud veenev.

Keskerakonnal oli linnakodanikele ette näidata mitmed konkreetsed tegevused ja tugev nimekiri ning need kaalusid üles just vastuolule keskendunud valimiskampaaniad. Tundub, et valimissõnumite ja -teemade lahknemine reaalsest elust süveneb ning elatakse üha enam poliitilises mullis, mis ei peegelda kodanike ootusi.

Mu arust jäi neil valimistel Tallinnas puudu keskendumisest positiivsele programmile. Tundub, et nüüd, kui Keskerakonnaga ei saa enam nii lihtsalt vastanduda nagu vanasti, siis polegi teistel justkui enam ühtegi kandvat ideed sisulise kampaania ülesehitamiseks. Samuti sai selgeks, et vene emakeelega valija on tugevalt seotud Keskerakonna brändiga, mitte ainult konkreetsete nimedega.

Mind näiteks huvitab, kuidas nähakse linna kümne aasta pärast, kuidas linna teha inimesele mugavamaks, kättesaadavamaks, keskkonnasõbralikumaks. Mind ei huvita tasuta andamite järjekordne paradeerimine või Helsingi tunneli laadsete grandioossete projektide üleshaipimine, mis on riigi tasandi teema ja mille asjus järgmisel valimisperioodil miskit nagunii ei muutu. Rääkida võiks ikka inimestele päriselt korda minevatest teemadest.

Need valimised näitasid ehedalt, kuidas on käest lastud võimalus õigel ajal poliitilist karjääri lõpetada, ning samuti, kuidas seda on üritatud valedel alustel või valel ajal alustada. Loodetavasti teevad need inimesed tulemusest omad järeldused.

Valimistulemus tähendab eelkõige praeguse valitsuskoalitsiooni jätkamist järgmiste riigikogu valimisteni ning suure tõenäosusega ka pärast seda. Loomulikult on pikk tee minna ja mõndagi võib juhtuda. Tundub, et poliitiline nihe on toimunud ja rollid KE ja RE vahel on vahetunud pikemaks ajaks.

Inimesel on kõige vahetum kontakt just kohaliku omavalitsusega ning seda peaks võimuliidud mõistma. Ma loodan ka seda, et linnade ja linna(-osade) juhtimine ei jääks kogenematute noorpoliitikute kasvatamise taimelavaks. Kohaliku omavalitsuse juhtimiseks on vaja eelkõige just sellele tasandile pühendunud poliitikuid, mitte amatööre ja poliitilisi statiste. 

Autor: Henrik Hololei