Soome ja Eesti jõuavad koos rohkem

Ühtne tööjõuturg

Soomlased on läbi aegade avanud Eestis ärisid. Nüüd näeme trendi, kus ka Eesti ärid on hakanud laienema Soome turule. Head näited on Tallink, Maag, Harju Elekter, PRFoods ja Nortal. Taoliste tehingute kiirenenud kasv ning tegevusalade erinevus näitavad, et Eesti ja Soome majandus hakkavad rohkem lõimuma mõlemas suunas.

Võrreldes kahe riigi tööjõuturgu, on Eesti oma märgatavalt dünaamilisem, paindlikum ning valmis reageerima oluliselt kiiremini majanduse vajadustele. 2008.-2009. aastate majanduslanguse ajal käitusid Eesti ja Soome majandus erinevalt. Rohkem avatud majandusega Eesti kukkus kiiremini ja sügavamale, kuid tänu paindlikule tööjõuturule ja valitsuse otsustusvõimele, keeras vähem kui kahe aastaga tagasi tõusule. Soome majandus ei kukkunud sama kiirelt, kuid taastumine võttis 3-4 korda rohkem aega. Sellest tulenevalt on Soome riigi majanduse kasv olnud järjepidevalt madalam kui naaberriikides.

Täna on Soomes ikka veel tööpuudus, eriti noorte seas. Eestis on samal ajal krooniline tööjõupuudus. Ka siin näen arengukohta, sest kui tekiks kahe riigi tööhõive koostööprogramm, võiksid Eesti ja Soome tööjõupuudus ja töötus omavahel kokku saada ning probleem leeveneda. Praegu ei saa öelda, et Soome saaks olla Eesti tööpuudusele lahenduseks, sest tööjõu kvalifikatsioon ja vabade töökohtade iseloom ei kattu omavahel. Perspektiivis võiksime nii aga osaliselt lahenduse leida mõlema majanduse mõningatele probleemidele.

Teadaolevalt käib juba projekt, kus Soome ja Eesti maksuamet ühendavad andmevahetuskihi X-tee abil oma infosüsteemid ja selle tulemusel saavad mõlema riigi kodanikud vajalikke tõendeid ükskõik kummast ametist.

Tallinna-Helsingi majandustsoon

Tulevikku vaadates töötaks idee, kus kahe riigi pealinnad – Tallinn ja Helsingi – loovad ühtse majandustsooni. Tõele au andes on nii Tallinn kui ka Helsingi maailma ja isegi Euroopa mõistes vägagi väikesed pealinnad. Meie kõrvale jäävad Kopenhaagen, Stockholm ja Peterburi, mis on palju suuremad. Tallinna ja Helsingi ühtne majandustsoon suudaks konkureerida paremini elanike, elukohtade ja -keskkonna ning investeeringude osas. Eestlased ja soomlased sobivad üheskoos äri tegema, sest meie ärikultuur on sarnane, oleme rahvusena pragmaatilised, töökad ning tulemustele orienteeritud.

Majanduskeskkonnana on ilmselgelt Eesti eeliseks madal maksude tase. Euroopa majanduses tervikuna on maksud kõrged ning seda taset allapoole saada on vägagi keeruline. Sama käib ka Soome kohta. Loodan väga, et Eestis õnnestub madala maksutaseme säilitamine. Mida madalamad on maksud, seda vähem on avaliku sektori poolt pakutavaid teenuseid ning seda efektiivsem ja konkurentsivõimelisem on ühiskond ja majandus tervikuna.