Üürnik tehku kohe selgeks, mille eest maksab

Üürnik on kohustatud maksma kõrvalkulusid, mis on seotud otseselt kinnisvara kasutamisega (tasu vee, kütte või elektri kasutamise eest). Kõik kulud, millel ei ole otsest seost kinnisvara kasutamisega, ei ole kõrvalkulud ja nende hüvitamist ei tohi üürnikult nõuda.

Näiteks korteri remondifond või laenu osamaksete tasumine, sest need on suunatud omaniku vara säilitamisele ja väärtuse suurendamisele. Arvestades, et remondifond või laenumakse on üldjuhul päris suure osakaaluga kommunaalarvest, siis aasta peale tuleb nii päris kopsakas summa.

Tihtipeale pigistatakse silm ikkagi kinni, sest üüriturg on väga aktiivne ja kehtib reegel kes ees, see mees. Siiski oleks sellisel juhul mõistlikum laiendada oma otsingute piire. Esmapilgul madal üürihind võib kujuneda maksude ja lisakuludega koos kulukamaks kui kõrgema alghinnaga korter ilma lisatasudeta.

Alati on võimalik kirjalikult kokku leppida teisiti, aga isegi siis ei pruugi see kehtida, sest võlaõigusseaduse kohaselt on see üürniku kahjuks kaldu ja seetõttu tühine. Kuigi Tallinna üürikomisjon on teinud ka teistsuguse otsuse, kui üürnik ei teinud selgeks kohustuse maksmise vajadust, aga tasus seda aastate jooksul.

Seega on oluline teha kohe alguses selgeks, mille eest ollakse nõus maksma ja mille eest mitte.