Mitte-eestlased on tööturul kasutamata potentsiaal

Süvenev tööjõupuudus takistab juba täna majanduse arengut ning demograafilisi suundumusi. Prognooside järgi väheneb aastaks 2025 Eesti tööealine elanikkond 51 000 inimese võrra. Hõivatute arvu on uuringute andmeil võimalik tänasel tasemel hoida või isegi tõsta, parandades tööturu toimimist ja suurendades veelgi tööhõivet. Selleks tuleb kaasata tööturule senisest enam vanemaealisi ja mitte-eestlasi.

Et rahvus võib tööturul juba tööotsimise esimestel sammudel takistuseks saada, annab aimu Evelyn Uudmäe magistritöös tehtud eksperiment, kus leiti, et sarnase CV puhul eelistavad tööandjad eesti nimega kandidaate, kes said 30% rohkem kutseid intervjuule kui venepärase nimega kandidaadid.

Selleks, et vähendada diskrimineerimise lihtsust ja nii-öelda nügida tööandjaid valikukriteeriumite põhjendatuse üle sügavamalt järele mõtlema, tegi sotsiaalministeerium eelmisel aastal ettepaneku muuta seadust nii, et kui tööandja soovib tööportaalis otsida töötajat soo, vanuse, rahvuse või mõne muu diskrimineeriva tunnuse alusel, peab ta seda põhjendama. See ettepanek ei saanud erinevatel põhjustel teoks.

Peab lootma, et süvenev tööjõupuudus ja tööandjate kasvav teadlikkus on tänaseks vähendanud tööandjate valivust ka kohaliku tööjõu osas ning lähtutakse töötaja oskustest ja kogemustest.