Eesmärk: jätame töökäed kodukanti

Kiire käibe kasvuga ettevõtetel pole Kagu-Eesti potentsiaali, sest häid töötajaid tuleb tööturule juhuslikult ja harva. Lisaks ei otsi head töötajad töökohti veebiportaalidest, vaid tuttavate kaudu, mistõttu firmadel on nendeni väga keeruline jõuda.

Koondamiste puhul Sangari ja Baltika tüüpi ettevõtetes on oht, et kui inimene vabaneb oma töökohalt, valib ta kohe Tallinna või Soome ega hakkagi pikalt oma kodukandis ringi vaatama. Maapiirkond jookseb tühjaks enne, kui uus ettevõte jõuab värbama hakata.

Kiirelt kasvavad IT-firmad ja idufirmad Tallinnast või Tartust kaugemale oma kontoreid ei tee ega lahenda kuidagi Tallinn vs muu Eesti kihistumist. Seega on siin struktuurne probleem, mida turumajandus ise ära ei lahenda.

Valitsuse ülesanne oleks esile tõsta ning propageerida seniseid edukaid näiteid ja ühiselt era- ja avaliku sektori koosloomes luua uusi. Edukas mudel on näiteks Marine Poolil, mis on kasu lõiganud just sellest, et väikestes kohtades vabaneb aeg-ajalt 4–10 töötajat mõne oma tegevust lõpetada soovinud väikeettevõtte omaniku väsimuse tõttu. Neil on mitu väikest tootmisüksust üle Eesti laiali. Nad saavad seda lubada tänu heale IT-süsteemile, mistõttu ei ole väikesesse tootmisüksusesse eraldi juhatajat vajagi. Piisab eestöölisest.

Samuti on hea näide Proekspert, millel on üksused Pärnus ja Saaremaal. Nad on valmis avama eraldi üksuse ükskõik millises Eesti kohas, kui vähemalt kuus Proeksperdi töötajat soovivad seal harukontori luua ning on paari kuu jooksul tõestanud, et suudavad sealt efektiivselt töötada.

Üheks koosloome suunaks võiks olla ülikooli kohustusliku praktika käigus oma kodukanti kiire käibe kasvuga ettevõtte loomine mõne olemasoleva ettevõtte baasil, mille juht/omanik tahaks ettevõtet üle anda, aga pole, kellele. See koosloome toimuks siis koostöös ülikoolide, olemasolevate ettevõtete, töötukassa ja EASiga. Ambitsioonikas, aga vähemalt potentsiaaliga senist rahvast tühjaks jooksmise surmaspiraali peatada.