Finantsteadmised on, aga neid ei rakendata
Eesti inimesed ei korralda oma rahaasju tuleviku heaolu kindlustamiseks nii, nagu nende teadmised ja sissetulekud seda võimaldaksid, võtab finantskirjaoskuse ja käitumisökonoomika uurija Leonore Riitsalu kokku oma äsja EBSis kaitstud doktoritöö.
Leonore Riitsalu.Foto: Agenda PR
Teame, et peaksime isiklikke ja pere rahaasju oma tuleviku heaolu kindlustamiseks korraldama ratsionaalselt igas eluetapis: pidama eelarvet, mõtlema läbi oma vajadused ja soovid nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis ning tegema nende täitmiseks arukaid valikuid.
Tegelikkuses aga kipume eelistama tänast heaolu kaugema tuleviku eesmärkide nimel töötamisele ning elama pigem palgapäevast palgapäevani. Vananeva rahvastiku, muutunud pensionisüsteemide ja keerukate finantsteenuste tingimustes on selline finantskäitumine inimestele rahaliselt kahjulik.
Poliitikakujundajad on võtnud enam kui viiekümnes riigis vastu riikliku finantshariduse strateegia, mille eesmärgiks on rahatarkuse ehk finantskirjaoskuse parandamine. Strateegia rakendamisel lähtutakse eeldusest, et arukate finantsvalikute tegemiseks piisab headest teadmistest ja rahuldavast sissetulekust. Paraku näitavad uuringud aga vastupidist – teadmised ei vii alati aruka finantskäitumiseni ning hoolimata kõrgest sissetulekust elavad paljud inimesed ilma pikaajalistesse eesmärkidesse investeerimata.
Muuseas, Eesti õpilaste kõrget rahatarkuse taset PISA testis mõjutab vanemate jõukusest enam kodune raamatute arv.
Doktoritööga saab tutvuda
siin.