Kasvavad probleemid, kasvavad võimalused

Mõned segmendid, näiteks ajalehepaberi tootmine, on sügavas languses, teised segmendid lääneriikides üsna stagneeruvad, ent samas jõudsalt tõusmas arenevatel turgudel. Ning kuigi arenev tehnoloogia võimaldab märkimisväärselt suurendada iga puu pealt teenitavat kasumit, toob tõenäoline murrang biokütuse ja biokeemia tehnoloogiates turule juurde uusi osapooli, kes taastuva, ent siiski piiratud metsaressursi pärast võitlevad. Juba praegu on puidu hinnad nii maailmas kui ka kohalikul turul kahe aasta tagusest madalseisust alates kallinenud kohati 50%, kohati lausa 70%. Kas kiirele kasvule on oodata ka kiiret langust, sarnaselt muudest hiljuti korrektuuri läbi teinud toorainetest?

Nõudlus ületab pakkumist. Metsakontsernide tippjuhid usuvad, et traditsiooniliste puidu- ja paberitoodete turu kasv on piisavalt aeglane, et nõudluse rahuldamisega raskusi ei teki, ent võimalik plahvatuslik nõudlus uute toodete järgi võib turu kiiresti tasakaalust välja viia. Olgu näitena toodud kiiresti kasvav puidu kasutamine energiasäästlikus ehituses, mis Lääne-Euroopas ja meilgi populaarsust kogub ning (hakke)puidu konkurentsivõimelisus energia-allikana. Lisame veel arengud (puu)piirituse kasutamiseks autokütusena või keemiatööstuse toorainena, aga samuti asjaolu, et ka põllumajandus vajab üha enam (viljakat) maapinda, konkureerides kaudselt samadele ressurssidele. Kiireid muutusi tootmises ja tooraine hankimises pole aga lihtne läbi viia – on ju puidu tootmistsükkel aastakümneid kestev protsess. Eelnevast tulenevalt ei üllataks, kui suureneva hinnasurve tõttu puitmassist saaks peagi globaalsetel toorainebörsidel kaubeldav (ning spekuleeritav) artikkel.Eesti turu puiduhinnad on hetkel küll stabiliseerumas, kuid nõudlus maailmaturul on ka siin hindu pikaajaliselt pigem tõusuteel hoidmas. Lühiajalises perspektiivis hakkab siinseid hindu mõjutama ka Venemaa eeldatav peatne liitumine WTO’ga, mis kõrvaldab ka sealsed puidu importtollid.

Kasumlikkus jätab soovida. Puidu- ja paberitööstuse parimate ettevõtete keskmine kapitali rentaablus (ROCE) oli juba majanduskriisi-eelsetel aastatel vaid umbes 5%, mis on kaks korda vähem sellest, milleks tööstusharul analüütikute hinnangul potentsiaali on. Ja masu vähendas sedagi rentaablust omakorda poole võrra. Nõrk kasumlikkus muudab omakorda uute tehnoloogiate rakendamiseks vajalike investeeringute tegemise keeruliseks. Samas 2011 aasta tõotab Eesti puidutööstuses kujuneda üsnagi investeeringuterohkeks aastaks – nii mitmedki ettevõtted on teatanud olulistest investeeringutest nii efektiivsuse tõstmiseks kui ka tootmise laiendamiseks.