Savisaar võiks väärikalt lahkuda

Kas see poleks valijate petmine? Jah ja ei. Muidugi on kogu valimiskampaania aja Savisaar esinenud kui raudkindel Keskerakonna linnapeakandidaat järgmiseks valitsemisperioodiks, tema on toonud peamised hääled Keskerakonnale. Aga ma olen enam kui kindel, et valijad mõistaksid teda. Näen juba Savisaart oma suurte sisendusjõuliste prillidega vaatamas otse kaamerasse ja ütlemas:  „Mu kallid, meil on koos olnud ilusad ajad, aga aeg on anda sau ja kroon noorematele. Ma olen juba 63aastane, töövõime ja terviski pole enam see, mis 90ndatel."

Praegu saaks Savisaar anda ka suure võimaluse oma armsale lapsele, Keskerakonnale, mida ta siiani kiivalt on endale hoidnud. Pole ju saladus, et vaatamata tugevale toetusele valijate hulgas pole Keskerakond eriti populaarne teiste erakondade poliitikute hulgas, mis lõikab ära tee ministritoolile paljude nooremate keskerakondlaste jaoks. Koalitsiooni Keskerakonnaga on söandanud moodustada väga julged ja kogenud (Reformierakond) või siis noored ja naiivsed (sotsid). Ilma Savisaareta Keskerakond esialgu loomulikult nõrgeneks, aga see annaks võimaluse esilekerkimiseks mõistlikel poliitikutel selles parteis, mitte Savisaare lakeidel. See, et tugev juht ümbritseb end usinate, aga mitte üleliia isemõtlevate kannupoistega, on ju tavaline.

Kindlasti suudab Savisaar linnapea olla veel nii mõnegi aasta. Ent tema täht on kustumas, vanaks jääb isegi Chuck Norris. Just praegu lahkumine aga parandaks oluliselt Savisaare mainet avalikkuse silmis. Ärge pange pahaks, aga sellega on nagu surmaga. Lahkujate kuvand muutub kohe palju positiivsemaks, seda ka parempoolsete valijate ja ajakirjanike silmis. Näe, jätkus ikka mehemeelt ja tarkust tagasi tõmbuda. Ja olgem ausad, Savisaar pole ju ainult Tallinna raha põletaja ja küsitaval viisil ettevõtjatega sahkerdaja. Tema selja taga on rohkem kui 25 aastat Eesti poliitikas tegutsemist ning muidugi on seal nii head kui halba. Lahkujast aga räägitakse ikka pigem head.

 

Autor: Kristi Malmberg, Vilja Kiisler