Hoiuse asemel panusta mujale

Toimetus soovitab kaaluda suurema intressitulu saamiseks ka pangavahetamise võimalust, aga teha seda kindlasti läbimõeldult. Kui aga säästudelt tõepoolest teenida soovitakse, siis on otstarbekam kasutada hoiustamise asemel teisi investeerimisvõimalusi.

Euroopa Keskpanga statistika järgi oli Eesti kodumajapidamiste kuni aastase tähtajaga hoiuste keskmine intressimäär 0,38%. Samas näiteks maksavad pea kümme korda kõrgemat intressi hoiustajatele Rumeenia (3,57%) ja Bulgaaria (3,40%) pangad. Seega tasub teatud tingimustel täiesti kaaluda oma hoiuste sinna viimist.

Selle üheks eelduseks on kindlasti nende riikide tihedam külastamine, seda sobib ühitada näiteks kas töösõitude või puhkusega. Tihtipeale peab välisriigis arve avamiseks isiklikult kohale minema. Nii et aega ja kannatust tuleb kindlasti varuda. Kui see aga sobib ja tegu pikaajalise hoiustamisega, siis võiks see olla alternatiiviks Eesti pankadele. Kuna kõigis ELi riikides on nii ettevõtete kui eraisikute hoiused 100 000 euro ulatuses tagatud, siis ses osas risk sisuliselt puudub.

Looski välja tulevas pangaesindajate skeptilises suhtumises kõrgemat hoiuseintressi pakkuvates välispankades hoiustamisse kumab läbi enesega rahulolu. Mis on ka arusaadav, sest kui siinsed pangad saavad piisavalt odavat laenuraha, siis pole neil vajadustki hoiustajaid meelitada. Välisriiki hoiustamine aitaks küllap sellise suhtumise muutmiseks pankadele pisut kohta kätte näidata, aga konkurentsi ja hoiuseintresse suurendaks see ehk ainult pisut.

Raha hoiusel hoidmine on väga passiivne säästmise ja investeerimise võimalus. Paraku on see Eestis valdavaks. Pole imestada, et inimesed ei pruugi isegi sellega kuigivõrd kursis olla, kuidas nende hoiustel elu läheb. Bulgaarisse või Rumeeniasse raha viimise asemel tuleks seetõttu tulu teenimiseks vahetada hoopis säästmis- ja investeerimisteenust kui sellist. Ja kõige olulisem on aktiivse(ma) suhtumise kujundamine oma investeeringutesse.

Oma raha on võimalik lihtsasti investeerida aktsiatesse või võlakirjadesse, mis samuti ei eelda igapäevast tehingute tegemist. Uute võimalustena on näiteks raha väljalaenamisest võimalik teenida hoiu-laenuühistute või laenukeskkondade kaudu, nagu näiteks varem Isepankuri nime kandnu. Aktsiatesse panustamise puhul saab järgida kas või Äripäeva Investorite TOPis esindatute kogemust, paigutades raha valdavalt kohaliku börsi dividendiaktsiatesse. Mõistagi nõuavad needki lahendused aktiivsust, ent kindlasti mitte enam kui raha välismaale viimine.

Siinkohal tuletame meelde ka kolme kuu tagust lugu sellest, et Eesti pangad on ELi pankade hulgas kõige kasumlikumad. (Kindlasti mängivad selle juures oma rolli ka väikesed hoiuseintressid.) Toona soovitasime pangaklientidele võtta eesmärgiks lähtuda põhimõttest, et laen, hoiused ja väärtpaberid hoida eraldi finantsasutustes, mitte kõik ühes kodupangas. Juba seetõttu tasub ka hoiuste puhul – juhul kui ikkagi jääda hoiustamise juurde – vähemasti pankade teenuste hinnakirjad aeg-ajalt aktiivsema investori pilguga üle vaadata.

Autor: 1185-aripaev