Kas ikka on vaja kodupanka?

Seega oleme teinud pankadele elu vägagi mugavaks – aga see pole alati kliendi enda huvides. Muud moodi kui ise panku survestades ja paremaid tingimusi välja rääkides ei olegi võimalik teada saada, millised on tegelikult kokkuhoiukohad ja võiduvõimalused.

Mida siis klient saab ära teha? Esiteks tuleb uue toote või teenuse kasutama hakkamisel küsida pakkumisi eri pankadest. Seda asjaolu ei tasu panga eest varjata – see motiveerib neid enam oma pakkumist läbi mõtlema. Seda taktikat tasub sel aastal kindlasti kasutada laenu võtmisel – Danske Banki Eesti filiaali juht Aivar Rehe ütleb, et odava raha valguses kasvab sel aastal konkurents laenuturul.Teiseks tuleb vaadata aeg-ajalt üle ka juba kasutusel olevate teenuste hinnad ja nende käekäik. Näiteks kuna pensionifonde saab täna vahetada küllalt sagedaste perioodide tagant, on näha, et pankadel on surve end kliendile tõestada. Samamoodi nagu pensionifondide puhul, võiks erakliend või ettevõtja ise vaadata regulaarselt üle oma muud pangateenused.

Püsi valvas. Pangajuhid kinnitasid Äripäevale, et nende hinnangul toimub pangatoodete ja -teenuste hinnastamine põhjendatult. Meist keegi ei peaks häbenema seda väidet küsimärgi alla seada ning oma pangalt otse küsida, miks  üks või teine asi on sellise hinnaga. Seda eriti e-kanalites, kuhu meid üha enam suunatakse. Või kui ühe ja sedasama toodet pakutakse kahes pangas sama hinnaga, siis võib paluda selgitada toote sisu.

Mis aga kõige olulisem – pangaklient võiks võtta omale eesmärgiks lähtuda põhimõttest, et laen, hoiused ja väärtpaberid hoida eraldi finantsasutustes. Kodupank on küll sooje emotsioone tekitav termin, kuid samas osav turundusnõks kliendi valvsuse uinutamiseks. Võib ju tunduda, et kodus on kõik kõige parem ja taskukohasem, aga kas ikka alati on?

 

Autor: 1185-aripaev