Võrseteta ei tule ka vilju

Kohalikud idud on viimase kümnendi jooksul loonud rohkem kui 1000 töökohta. Näiteks 2009. aastal alustanud seni edukaim kodumaine mobiilimängutootja Creative Mobile on viie aastaga pakkunud Eestis tööd 80 inimesele ja sel aastal lisandub neid veelgi.

Loomulikult pole see teab mis meeletu kogus, kuid asi ikkagi. Suur osa neist on kõrgepalgalised kohad, mis nõuavad ka kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. See tähendab, et n-ö ajudel on võimalus jääda kodumaale ja teha siin huvitavat ja tasuvat tööd.

Tänu idufirmadele saavad noored ja innukad olulise kogemuse. Start-up’i igapäevaelu on kapitaalselt erinev n-ö traditsiooniliste firmade omast. Edasiliikumine käib meeletul kiirusel, iga päev toimub midagi uut, kogu aeg tuleb mitu sammu ette mõelda, et säilitada uudsus ja värskus. Parafraseerides Ahti Heinlat, sel ajal kui idufirma jõuab oma esimese prototüübi valmis, on tema traditsioonilist ettevõtlust esindav konkurent jõudnud korraldada koosoleku, et arutada, kas sellist uut toodet on üldse vaja.

Eesti idudesse on voolanud sadu miljoneid eurosid, suurem osa välismaalt. Kuigi osa neist voolab siit paraku ka välja, on ka neil investeeringutel suur väärtus ja oluline panus meie majandusse. Raivo Heina eelmise nädala sõnavõtust jääb aga mulje, justkui see oleks halb, et investorid idude vastu huvi tunnevad. Küllap siit kumab läbi isiklik pettumus ebaõnnestunud investeeringu pärast ühte Eesti idusse.

Mismoodi peaks siis alustavad ettevõtted raha saama, kui ei oleks „hulle“, kes neisse investeerivad? Kuna osa investeeringuid idudesse toimub väga varajases faasis, saab nende tulemuslikkuses kindel olla ainult kõhutunde põhjal. Arusaadavalt tuleb raha jagada võimalikult laia hulga potentsiaalsete heade ideede vahel. Ühele lootmajäämine olekski rumalus.

Nõus ei saa olla ka Heina väitega, et idufirmade eesmärk on oma ettevõte maha müüa ja tootel polegi tähtsust. TransferWise’i kaasasutaja Taavet Hinrikus ütles Äripäeva aasta ärimeeste intervjuus, et tema jaoks ei ole huvitav diskuteerida ettevõtte müümise üle, vaid olulisem on keskenduda väga hea toote arendamisele. Ilma suurepärase tooteta ei tule ka rahastajaid, ei tule edu. Raha tagasiteenimisest huvitatud investor näeb ettevõtja silmist ära, kas temas on piisavalt põlemist, et oma ideega lõpuni minna, nii et see ka end ära tasuks. Pealegi, väga paljud alustavad innovaatilise idee elluviimist eelkõige ajendatuna soovist maailma muuta, mitte raha teenida.

Hein ettepanek, et eesmärk ei oleks kiire müük, vaid pikaaegne strateegia, nullib idufirmade olemuse. Kümneaastane strateegia pärsib paindlikkust ja kiirust.

Idufirmade definitsiooni  sõltub defineerija vaatepunktist. Ei saa öelda, et vaat nende ja nende tingimuste täitmine või mittetäitmine ei anna õigustust seda ettevõtmist idufirmaks nimetada. Ja isegi kui enamik idusid on sünniraskustest üle saanud võrsed, siis ka ilma nende võrseteta ei saa kuidagi küpseid vilju kasvada.