Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötajaga kasumit jagada kasulik

    Skandinaavia kapitalist ei jaga osa kasumit töötajaga mitte altruismist, vaid töötajate sidumiseks ettevõtjatega. Ta annab endale aru, et ühiskonna suhtumine töö tasustamisse on muutumises, kirjutab ettevõtja ja ajaloolane Risto-Pearu Koovit.

    Töösuhte puhul peetakse iseenesestmõistetavaks, et tööleasumisel fikseeritakse igakuine (iganädalane) töötasu. Põhipalga muutmine saab toimuda vaid teatavatel tingimustel ja muutuse kriteeriumid pole enamasti seotud kasumi vähenemisega. See põhimõte on läänes kehtinud üsna kaua. Kolm-neli inimpõlve tagasi toimis ettevõtlus aga keskkonnas, kus kahjumiga või halvasti töötav ettevõte ei pidanud töötajatele palka maksma või maksti üliväikest äraelamisraha. Enne töötajate õiglase kohtlemise seaduse vastuvõtmist 1938 peeti seda normaalseks. Kas töötajad pidasid seda ebaõiglaseks? Kindlasti, kuid seda  aktsepteeriti, sest tollases ettevõtluses oli töötajal väike või pigem olematu sõnaõigus. 
    Fordi näideNüüdseks on arusaamad palgast ja muudest sotsiaalsetest tagatistest muutunud. Enamasti ei lähtu muutused otseselt ettevõtjatelt. Ajaloos leidub küll näiteid, kus ettevõtja initsiatiiv on viinud märkimisväärsete muudatusteni ettevõtluskeskkonnas, kuid valdavalt on tegu n-ö tööõnnetustega.Hea näide on Henry Fordi 1914. aasta drastiline otsus tõsta töötajate palku 100% ehk hakata neile maksma viis dollarit päevas. Seda sammu ei võetud ette mitte selleks, et töötajad saaksid osta Fordi toodangut või olmetingimusi parandada, vaid palgatõusuga lahendas Ford tööjõu voolavuse probleemi. Selle sammuga kaasnenud “kahju” oli aga juba võimatu tagasi pöörata. Teisedki Detroidi autotehased pidid järgima Fordi tehtut. Kes muutusega kaasa ei läinud, sel polnud varsti enam võimalik töölisi palgata.
    Autotööstusest levis muutus “vähkkasvajana” mujale. Pikemaajalises perspektiivis aga tekkis täiesti uus ettevõtluskeskkond. Ühiskondlikud ootused ei lubanud enam vana palgamudeli juurde tagasi pöörduda. 1938. aasta seadusega muutusid töösuhted USAs veelgi drastilisemalt. 
    Iga keskkond on pidevas muutumises ning kunagised põhitõed ei pruugi enam mingil hetkel toimida. Fordi kasuminumbrid suurenesid vaatamata sellele, et ta oli sunnitud tõstma palka 100%, mis viis kaasnähte korras kõikide töösuhtes olevate või töösuhtesse astuvate tööliste ootused uuele tasandile.
    Teatav muutus paradigmas palk-kasum-palgatööline toimus meie lähipiirkonna riikides juba kümmekond aastat tagasi. Eestis aga on see viimasel paaril aastal toimunud ettevõtetes, mille omanikud pole kodumaised ettevõtjad, vaid enamasti skandinaavlased. Uue põhimõtte järgi on edukas ettevõte nõus osa teenitud kasumist jagama oma töötajate vahel. Tegu on nähtusega, mis eksisteerib lisaks boonussüsteemile. Uue põhimõtte järgi on kasumi jagamine oma töötajatele aga puhtalt tööandja initsiatiiv, mis pole fikseeritud, st juriidiliselt puudub tööandjal kohustus seda teha.
    Miks seda tehakse?Ikka sellesama pärast, miks Ford palgad kahekordistas. Skandinaavia kapitalist võtab seda sammu kui tööjõu kindlamat sidumist oma ettevõttega. Põhjus on ka Skandinaavia (ja mitte ainult sealse) ühiskonna muutunud ootustes. Muutuste vajadust ei dikteeri mitte ettevõtjate altruism, vaid välised faktorid. Me võime maha teha nn pehmetele ja sotsiaalsetele väärtustele põhinevaid ootusi Rootsis või Norras. Kuid me peame nendega arvestama.
    Toimib tendents, et töötaja ja eriti hea spetsialist läheb eelkõige sinna ettevõttesse, mille kohta ta teab, et seal on kasumi töötajatega jagamise tava. Usutavasti ei lähe enam kaua, kuni seda toimivat praktikat hakatakse töölepingu sõlmimisel ka juriidiliselt siduvaks formuleerima. Esialgu muidugi mõnes naaberriigis. Kuid kui meiega piirnevates riikides tasustamispõhimõtted muutuvad, ei jää puutumata ka siinne ettevõtluskeskkond. Mitmedki kapitalismi põhitõed, mis omandatud ükskõik kui kõrgel tasemel, osutuvad kasutuks. Kapitalismi põhitõed ei olegi mitte staatilised, vaid pigem dünaamilised. Kui muutused on kiired või drastilised, on neid kergem märgata. Hoomamatu protsess ei tähenda aga, et evolutsiooni ei toimu.
    Kui tahetakse olla jätkusuutlik, siis on kohustuslik ära tabada ettevõtluskeskkonna muutused. Kui eelistatakse uusi trende sotsialistlikuks, kommunistlikuks või röövellikuks sildistada, pole see enamat kui arrogantsuse demonstratsioon.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikekaupmees: turgu ahistav alkoholiregister peab kaduma!
Alkoholiregister on elav näide sellest, kuidas turumoonutus ei taha kaduda, sest bürokraatia on tugevam kui terve mõistus, kirjutab enam kui 10 aastat käsitööõllepoodi pidanud väikeettevõtja Karmo Tüür.
Alkoholiregister on elav näide sellest, kuidas turumoonutus ei taha kaduda, sest bürokraatia on tugevam kui terve mõistus, kirjutab enam kui 10 aastat käsitööõllepoodi pidanud väikeettevõtja Karmo Tüür.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Olavi Lepp: juht töötab hea tuju nimel
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Elektriarveid 7000 euro eest: Soome pensionärid müüsid maja maha
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Elcogen ehitab Tallinna külje alla uue tehase
Tehnoloogiatootja Elcogen rajab Tallinna külje all asuvasse Loovälja Tehnoparki tehase, mis suurendab märkimisväärselt ettevõtte senist tahkeoksiid-kütuseelementide tootmisvõimsust.
Tehnoloogiatootja Elcogen rajab Tallinna külje all asuvasse Loovälja Tehnoparki tehase, mis suurendab märkimisväärselt ettevõtte senist tahkeoksiid-kütuseelementide tootmisvõimsust.