Teadmisi napib, mitte vara

Eesti Panga andmete alusel on kodumajapidamiste hoiuste kogumaht 2012-2013 kasvanud 14,5%. Vabade vahendite kasvu on toetanud keskmise palga tõus, mis samal perioodil ulatus üle 13%. Inflatsioon on jäänud palgakasvule oluliselt alla – näiteks 2013 oli inflatsioon vaid 2,8%, samas keskmise palga kasv ületas 7%. Inimestel on rohkem vabu vahendeid investeerimiseks ja tuleviku vajaduste jaoks säästmiseks. 

Tõsiselt paneb mõtlema aga teadmine, et oma täiendavaid vahendeid  hoiavad  inimesed pankades nõudmiseni hoiustel, isegi mitte kõrgemat intressitulu andvatel tähtajalistel või säästuhoiustel. Kindlasti on osa vahenditest mõistlik hoida arvelduskontol igapäevaseks kasutamiseks ja ootamatute vajaduste rahuldamiseks. Kuid kahe aastaga on kodumajapidamiste kontode jääk kasvanud 820 miljoni euro võrra – see on väga suur summa, millest osa on võimalik otstarbekamalt paigutada.   Arvelduskontode jääkide suurenemise trend näitab, et inimesed kas ei soovi või ei oska oma vabu vahendeid tulusamalt investeerida. Tähtajaliste- ja kogumishoiuste maht on kahe aastaga enam kui 7% võrra vähenenud.

Vähene finantsharidus ning õudusjutud investeerimisest väärtpaberitesse või fondidesse on viinud selleni, et inimesed lubavad inflatsioonil oma säästud ära süüa.  Võtame näiteks vabatahtliku säästmise kolmandasse pensionisambasse, mis on riigi poolt soodustatud. Võimalust kuni 15% oma aastatulust (maksimaalselt 6000 eurot) suunata tulumaksuvabalt pensionisäästudesse kasutab vaid iga kümnes töötav isik. 2013 moodustas keskmine makse III sambasse vaid 4,1% palgast. Lisaks arvelduskontodel olevale rahale näitavad kasvutrendi üksnes kohustuslikud pensionisäästud teise sambasse.

Miks inimesed vabatahtlikult ei investeeri ja ei kasuta võimalusi maksuefektiivselt säästa? Peamisteks põhjusteks pean säästmisharjumise puudumist ja teadmatust võimalustest. Mõlema põhjusega tuleb tegeleda. Investeerimis- ja säästmisharjumused ei teki iseenesest, vaid kujunevad välja pikema aja jooksul – nii nagu kõik muud harjumused. Seetõttu on oluline, et riik, ettevõtjad ja ühiskond tervikuna toetavad ja soodustavad pikaajalist investeerimist. Möödunud aastal  investeerisid 117 Eesti ettevõtet oma töötajate pensionifondi kokku 1,2 miljonit eurot. Need on edumeelsed tööandjad, kes hoolivad. Tööandjapensioni lahenduste soodustamine riigi poolt oleks oluline samm säästude suurendamise suunas.

Finantshariduse tähtsustamine kooliprogrammis on väga vajalik, et meie lapsed oskaksid tulevikus enda elu targalt kujundada ka finantsmajanduslikus mõttes. Kui inimene on juba alustanud regulaarset investeerimist enda tulevikku ning on seda teinud teadlikult, mõistes vajadust ja võimalusi, siis on sellega astutud suur samm inimese enda ja ka riigi heaolu parandamise suunas.