Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Pank trükib mitu miljardit eurot

    Eesti Panga president Ardo Hansson on rahatrüki vastane.Foto: Erik Prozes, Äripäev

    Euroopa Keskpank ostab enam kui triljoni euro eest võlakirju ehk alustab sisuliselt rahatrükki. Milline on Eesti Panga osalus võlakirja ostudes?

    Euroopa Keskpanga nõukogu kinnitas täna euroala majanduse ergutamiseks ja inflatsiooni elustamiseks enam kui 1 triljoni eurose võlakirjade tugiostuprogrammi. Selles osaleb ka Eesti Pank.
    Tugiostud algavad tänavu märtsis ja ulatuvad vähemalt 2016. aasta septembri lõpuni. Iga kuu kulutatakse selleks 60 miljardit eurot, mis teeb kokku umbes 1,14 triljonit eurot. 60 miljardi hulka kuuluvad aga ka käimasolevad programmid.
    Täiendavatest varaostudest 8% ostab EKP ja 92% läheb kapitalivõtme järgi riikide keskpankade vahel jagamisele. Eesti Pank peaks nende arvutuste järgi osalema ostudes kokku umbes 3,12 miljardi euroga. Täpsemad detailid selle kohta, mida kokku ostam hakatakse, otsustatakse Euroopa Keskpanga nõukogu järgmistel koosolekutel.
    Neljapäeval väljakuulutatud varaostude programmi võimaliku tulu või kahju jagamise kohta otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu, et Euroopa institutsioonide väärtpabereid ostavad euroala riikide keskpangad ja nende puhul rakendatakse riskide jaotamise põhimõtet. Need ostud moodustavad 12% täiendavatest varaostudest. Keskpankade muude täiendavate varaostude tulude-kahjude jagamist ei tehta.
    Täiendavatest varaostudest 8% ostab EKP ning selle puhul toimub samuti riskide jagamine kapitalivõtme alusel, kuna euroala riikide keskpangad on EKP osanikud.
    Kokkuvõttes tähendab see, et 20% täiendavate varaostude puhul rakendatakse riskide jagamist. Seega jääb suurem osa riiklike keskpankade võlakirjaostude võimalikust tulust või kahjust vastavale riiklikule keskpangale. Hüpoteetiliselt tähendab see, et juhul, kui ühel euroala riigil tekivad makseraskused, siis jääb laiendatud varaostuprogrammi raames ostetud võlakirjade krediidirisk suuremas osas vastavat võlakirja omava riigi keskpanga kanda. Eeldatavasti ostab iga riigi keskpank eelkõige oma riigi võlakirju, siis suuremas osas ei toimu ka võla ühelt riigilt teisele üle kandumist.
    Kuna Eesti riik on ainus, kes pole võlakirju emiteerinud, siis peame ostma muid võlakirju.
    “Eestis ei ole emiteeritud programmi raames ostetavaid valitsuse võlakirju, seetõttu on Eesti jaoks olulisem programmi lõppeesmärgist tulenev mõju,“ kommenteeris Eesti Panga presidendi Ardo Hansson.
     Hanssoni sõnul panustab esmalt rahastamistingimuste paranemine riikide majandusaktiivsuse kasvu, sealhulgas paraneb nõudlus Eesti ekspordi osas.
    „Kuigi vahetuskurss ei ole euroala keskpankade rahapoliitika eesmärk, võib varaostu programmiga kaasnev euro vahetuskursi nõrgenemine muuta meie ettevõtted konkurentsivõimelisemaks. Konkurentsivõimelisem majandus ning paranev ekspordinõudlus panustavad Eesti majanduskasvu,” rääkis Hansson programmi mõjudest.
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Kolme ettevõtte aktsiad, millele nähakse kuni 60% hinnakasvu
Citigroupi aktsiaanalüütikud toovad välja kolm aktsiat, millele nähakse kuni 60% suurust tõusupotentsiaali.
Citigroupi aktsiaanalüütikud toovad välja kolm aktsiat, millele nähakse kuni 60% suurust tõusupotentsiaali.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Käärijä ettevõte teenis kena kasumi
Kauppalehti vaatas sisse Soome eelmise aasta Eurovisiooni esineja Käärijä ettevõttesse ja leidis, et tema firma Paidatonriehuja Oy oli 250 000 euroga kasumis.
Kauppalehti vaatas sisse Soome eelmise aasta Eurovisiooni esineja Käärijä ettevõttesse ja leidis, et tema firma Paidatonriehuja Oy oli 250 000 euroga kasumis.
Raadiohommikus: ärivõimalused tervise- ja erootikamaailmas
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis lahkame Eesti tervishoiusüsteemi, uurime erootikaäri plusse ja miinuseid ning avame vähemalt kolme valdkonna konkurentsiraporti.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis lahkame Eesti tervishoiusüsteemi, uurime erootikaäri plusse ja miinuseid ning avame vähemalt kolme valdkonna konkurentsiraporti.