Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallink triivis kahjumisse

    Tallinki kogulikviidsus ulatus neljanda kvartali lõpus 153,6 miljoni euroni, mis hõlmab 82 miljonit eurot raha ja 71,6 miljonit eurot kasutamata krediidilimiite.Foto: Raul Mee

    Tallinki puhaskahjum oli mullu neljandas kvartalis 1,3 miljonit eurot, eelmise aasta sama ajavahemiku puhaskasum oli 8,4 miljonit eurot. Ettevõtte müügitulu kasvas aastatagusega võrreldes 1,6%, 227,6 miljonile eurole.

    Ettevõtte juhtkonna kinnitusel mõjutasid laevafirma neljanda kvartali kasumit kiirlaeva Superstar müügiga seotud ühekordsed kulud kokku 9,5 miljonit eurot (müügikahjum ja tehingukulud – toim). LHV Panga vanemanalüütik Joonas Joost märkis, et Superstari müügist tulenev kahjum oli suuresti juba varasemalt teada ning kuna kogu aasta tervikuna oli Tallinkile edukas, siis oli oodata neljandast kvartalist ka eelmise aastaga võrreldes olulist vähenemist tulumaksu arvestuslikus tulus.
    „Seega ootasimegi olulist puhaskasumi langust võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga,“ selgitas ta. „Kuna erinevad kuluread osutusid oodatust mõnevõrra suuremaks, siis kokkuvõttes jäi 1,3 miljoni eurone puhaskahjum alla prognoositud 2,6 miljoni eurosele kasumile. Dividendideks ootame siiski jätkuvalt 4 senti aktsia kohta.“
    Aastaid Tallinki aktsionäride ringi kuulunud väikeinvestor Rene Ilves hindas tulemusi pigem ootuspärasteks. Enda kinnitusel on tal Tallinki aktsiaid küll varahaldusfirma Kawe Kapitali hallatavas portfellis, ent enda hallatavas portfellis tal laevafirma osakuid juba mõnda aega pole.
    „Tallink pole minu jaoks huvitav aktsia,“ märkis ta. „Neil on raske orgaaniliselt kasvada ja juhtkond ei tundu enam nii entusiastlik kui vanasti. Transpordi ja jaekaubanduse sektorid ongi sellised igavad.“
    Investorina häirib Ilvest enda sõnul seegi, et suur osa Tallinki kasumist tuleb tänu sellele, et nafta hind on kukkunud. „Küsimus on, kas tänane nafta hind on nafta loomulik tase? Kui nafta rallib tagasi 100 dollarile barrel, siis on pool Tallinki kasumist läinud,“ möönis ta. „Ma ei oska nafta hinda ennustada ja seetõttu ei taha seda riski ka võtta. Tallinkis on seda riski aga väga palju.“
    Rekordiline müügitulu
    Mullu neljandas kvartalis vedas Tallink kokku 2,1 miljonit reisijat, mida on 3,6% võrra rohkem kui eelmise aasta sama aja jooksul. Börsifirma ja selle tütarettevõtted vedasid 2015. majandusaastal kokku 9 miljonit reisijat, ehk 1,1% rohkem kui eelneval aastal.
    Kontserni müügitulu kasvas 2,6% võrra, kõigi aegade kõrgeima tulemuse, 945,2 miljoni euroni. 2015. majandusaasta auditeerimata EBITDA kasvas 20,5% võrra rekordilise 181,4 miljoni euroni ning puhaskasum rohkem kui kahekordistus ja oli 59,1 miljonit eurot ehk 0,09 senti aktsia kohta. Kontserni äritegevuse rahavoog kasvas 41,2 miljoni euro võrra ja oli kokku 191,9 miljonit eurot.
    Täna avaldatud kvartali aruandes toonitab juhtkond, et börsifirma majandustulemused paranesid läinud aastal peamiselt tänu suuremale reisijate arvule, suuremale pardamüügile reisija kohta, suuremale laevade prahtimise tulule ja madalamatele tegevuskuludele. „Enamikul opereeritavatel liinidel kasvas jätkuvalt reisijate arv ning kontsern suurendas tihedas konkurentsis turuosa,“ toonitatakse aruandes.
    Piletitulu vähenes
    Juhtkond nendib, et samal ajal kui proaktiivsed turundus- ja müügitegevused tõid reisijate arvu kasvu, vähenes piletitulu reisija kohta ja piletite kogumüügitulu vähenes 1,1% võrra. Eesti-Soome vahelise laevaliini reisijate arv kasvas 2015. aastal 5% võrra ja veetud kaubaveoühikute arv 17,9% võrra, segmendi müügitulu suurenes kokku 5,1%.
    Soome-Rootsi vaheliste laevaliinide reisijate arv kasvas 4,1% peamiselt tänu suuremale väljumiste arvule võrreldes 2014. aastaga, transporditud kaubaveoühikute arv vähenes 26,2%, segmendi müügitulu suurenes kokku 2,9%.
    Tallinki teatel põhjustas liinide kaubaveoühikute muutuse ühe kaubalaeva viimine Soome-Rootsi liinilt Eesti-Soome vahelisele laevaliinile 2015. aasta alguses. Läti-Rootsi vahelise laevaliini reisijate ja veetud kaubaveoühikute arvud vähenes vastavalt 32,2% ja 46,5%, kuna alates 2014. aastast opereerib liinil üks reisilaev.
    Juhtkond kiidab, et madalad ülemaailmsed energiahinnad võimaldasid ettevõttel sujuvalt üle minna madalama väävlisisaldusega keskkonnasõbralikuma kütuse kasutamisele ja varasemalt väljatoodud kõrgema kütusehinna risk ei realiseerunud. Ettevõtte mullune keskmine kütuse hind on 5% võrra madalam võrreldes eelmise aastaga.
    „Kütuse aastane tarbimise maht vähenes 13%, mis tulenes peamiselt laevade efektiivsemast opereerimisest ja laevade arvu muutusest,“ kirjutatakse aruandes. „Kütuse tarbimise mahu vähenemise ja madalama hinna tulemusena vähenes kontserni kütusekulu võrreldes 2014. aastaga kokku ligikaudu 20 miljonit eurot.“
    Liinile tuleb uus laev
    Tallink Grupp allkirjastas Meyer Turku Oy-ga mullu veebruaris lepingu uue 230 miljonit eurot maksva LNG-kiirlaeva ehitamiseks. LNG-kiirlaeva tootmine algas eelmise aasta 4. augustil Turus Meyer Turku laevatehases ja laeva üleandmine on planeeritud 2017. aasta alguses.
    Tallinn-Helsingi liinil opereeriv kiirlaev Superstar otsustatigi juhtkonna kinnitusel müüa sel põhjusel, et tagada valmisolek uue LNG-kiirlaeva toomiseks Tallinna-Helsingi liinile 2017. aasta alguses. Kiirlaeva omandiõigus anti ostjale üle 1. detsembril 2015, kuid Tallink jätkab kiirlaevaga Superstar prahilepingu alusel Tallinna-Helsingi liinil opereerimist 2017. aasta alguseni, kui liinile tuuakse LNG-kiirlaev.
    2015. majandusaastal müüs kontsern kokku kolm laeva. Laevade müügist laekus kokku 115,4 miljonit eurot, müügist laekuvat raha kavatsetakse kasutatada peamiselt laenude tagasimaksmiseks ning uue ehitatava LNG kiirlaeva ostuhinna sissemakseks.
    Võlg vähenes
    Kontserni netovõlg vähenes neljandas kvartalis 116,3 miljoni euro võrra, 467,4 miljoni euroni, netovõla ja EBITDA suhe paranes veelgi ja oli neljanda kvartali lõpu seisuga 2,6.
    Tallinki aktsiaga on täna Tallinna börsil tehtud 40 000eurose käibe juures 24 tehingut ning aktsia hind langes 0,11%, 0,904 eurole. Poole aastaga on laevafirma aktsia hind kallinenud pea 14,3%.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Nädala lood: uksi sulgev leivaäri ja jõukad kaaskodanikud
Äripäeva lugejaid kõnetas sel nädalal lugu leivatööstusest, mis saabuvate energiaarvete hirmus pani äri kinni. Aga raskustes ettevõtte kogemusloo kõrval kerkisid huviorbiiti ka tippude tipud – meie kõige varakamad tegijad.
Äripäeva lugejaid kõnetas sel nädalal lugu leivatööstusest, mis saabuvate energiaarvete hirmus pani äri kinni. Aga raskustes ettevõtte kogemusloo kõrval kerkisid huviorbiiti ka tippude tipud – meie kõige varakamad tegijad.

Olulisemad lood

EL leppis kokku õlitootjate kasumi maksustamises ja taastuvenergia hinnalaes
Eesti soov jätta Viru Keemia Grupp ja Enefit Green puutumata ning seista vastu Euroopa Liidu soovile lisamaksude kohustuslikuks kehtestamises teiste liikmesriikide toetust ei leidnud.
Eesti soov jätta Viru Keemia Grupp ja Enefit Green puutumata ning seista vastu Euroopa Liidu soovile lisamaksude kohustuslikuks kehtestamises teiste liikmesriikide toetust ei leidnud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.