Kas toorainete hinnatõus jätkub?

Viimaste aastate jooksul on neljas kvartal olnud toorainete jaoks väga halb, sest suured investeerimisfondid on tavaliselt just siis intensiivsemalt müüma hakanud. Tõsi, langus ei ole toimunud ainult neljandas kvartalis – hinnad on langenud kokkuvõttes juba viis aastat järjest. Bloombergi toorainete indeks on viimase kolme aasta jooksul langenud keskmiselt 8 protsenti aastas.

Neljanda kvartali esimestel päevadel on sama indeks odavnenud 1,9 protsenti, kirjutab Financial Times.

Sellegi poolest on selle aasta positiivne toon jätkuvalt domineeriv. Toorainetega seotud varadesse on esimese üheksa kuuga voolanud 62,3 miljardit dollarit, mis on uus rekord, selgub Barclays andmetest. Bloombergi toorainete indeks on sama ajaga kallinenud ligi 9 protsenti.

Oktoobris aitasid hindadel tõusta põllumajandustoorained, vaatamata sellele, et saagid on üle maailma küllaltki suured. Teraviljade hinnad tõusid 5 protsenti ja seda toetasid kaks faktorit – spekulatiivsete investorite suuremahulised langusele panustavad positsioonid (paljud olid sunnitud neid hinnatõusu tõttu likvideerima) ning teraviljade ja õliseemnete nõudluse kasv, ütles Bloomberg Indicesi vanemanalüütik Mike McGlone.

„Tootmine oli suur aga teraviljaturud olid turge silmas pidades heas positsioonis. Riskifondid ja spekulandid tegid langusele suuri panuseid,“ ütles McGlone. „Nisu puhul oli langusele panustavate positsioonide hulk rekordiliselt kõrgel ja palju ei jäänud maha ka mais. See tähendas, et saagikoristusperioodil ei tahtnud investorid oma panuseid enam suurendada.“

Tugev nõudlus sojaubade ja maisi järele ning nisu hinnatõus olid piisavad faktorid, et suured investorid oma postsioone likvideerima hakkaks. See toitis aga omakorda hindade kasvu. Tänu madalatele hindadele on USA maisi- ja sojaubade eksport olnud väga tugev.

Kõige enam on Bloombergi indeksis kallinenud just põllumajandustoorained. Neile järgnevad väärismetallid ja energia.

Eelmise kuu hinnatõus tuli ajal, mil energia odavnes 2,7 protsenti ja väärismetallid kaotasid 4,5 protsenti. Nafta alustas oktoobrit tugevalt, sest loodeti, et OPEC ja naftakartelli välised riigid jõuavad tootmise külmutamise osas kokkuleppele, mis viis Brenti toornafta 50 dollarini barrelist. Kuu lõpuks aga tundus, et kokkuleppele jõudmine on oodatust keerulisem ning hinnad hakkasid odavnema.

Väärismetallide hinnad kukkusid, sest USAs oodatakse intressimäärade tõusu. Oktoobri alguses murdis kuld läbi 1300 dollari (untsist) taseme ja langes järsult. 2016. aastal on väärismetallid kallinenud aga peaaegu 22 protsenti – kaasa on aidanud nii Brexit kui ka ebakindlus USA presidendivalimiste osas.

Toorainete hinnad sõltuvad sellel kuul peamiselt kahest sündmusest – USA presidendivalimistest ja OPECi kohtumisest.

Vabariiklasest kandidaadi Donald Trumpi võit tähendaks tõenäoliselt seda, et kulla hind hakkab tõusma, sest ettearvamatud poliitikad teeksid investoreid ettevaatlikuks. „Kui Trump võidab, siis globaalne kindlustunne väheneks,“ ütles Julian Jessop Capital Economicsist.

Kõige suurem on toorainete seas energiaturg, mis tähendab, et OPECi novembri lõpus toimuva kohtumise tulemused on väga tähtsad. „Praegu tundub, et turud valmistuvad ette mõlemaks stsenaariumiks,“ ütles Citigroupi analüütik Seth Kleinman. „Kui erilist tulemust ei ole, siis kaupleb nafta hind 45 dollari juures. Kui tootmist külmutatakse või vähendatakse, siis võiks nafta hind jõuda 55 dollarini barrelist.“

Põllumajandustoormed näitasid oktoobris head minekut, aga on tõenäoline, et suur pakkumine hakkab turgu rohkem survestama. „Turu põhinäitajad ei ole muutunud,“ ütles Rabobanki tooraineuuringute juht Stefan Vogel. „Tundub, et teraviljade ja õliseemnete puhul on fondid oma positsioneerimise juba ära teinud,“ nentis ta ja lisas, et paljude toorainete puhul on risk edasiseks languseks.