Kui kaua kestab dollari tõus?

Kui lisada valemisse globaalne kaubandus, siis on USA dollar kallinenud viimase aasta jooksul 20-25 protsenti. Mõni nädal pärast USA presidendivalimisi tõusis dollar suuremate valuutade suhtes järsult. 2011. aasta madalalseisuga võrreldes on ameeriklaste valuuta tugevnenud lausa 40 protsenti.

Goldman Sachsi analüütikud teatasid kolmapäeval, et nende hinnangul on USA dollar teiste valuutade suhtes ülehinnatud.

Bank of America poolt veebruaris läbi viidud globaalsete fondihaldurite küsitlusest selgus, et investorite arv, kelle arvates on dollar ülehinnatud, on viimase kümnendi kõrgeimal tasemel. 41 protsenti rahahalduritest ütles, et dollari tõusule panustamine on „kõige rohkem ülerahvastatud panus“.

Mis on tõusu põhjustanud?

Dollari hiljutise tõusu on põhjustanud eelkõige ootused, et USA presidendi Donald Trumpi majanduspoliitika turgutab majanduskasvu ja viib intressid kõrgemale.

Välja pakutud maksukärped, fiskaalne stimuleerimine ja infrastruktuurile tehtavad kulutused stimuleerivad majandust ning inflatsiooni, mis võib tähendada, et Föderaalreserv (Fed) on sunnitud intressimäärasid kiiremini tõstma. Detsembrikuisel kohtumisel vihjasid Fedi ametnikud, et 2017. aastal tahetakse intresse tõsta kolmel korral. Fedi intressitõus aeglustab tavaliselt inflatsiooni ning dollar hakkab kallinema.

Trumpi teised poliitikad – näiteks ettevõtete kasumite kojutoomine ja vabakaubanduse piiramine mõjuvad samuti dollarile hästi.

Lisaks sellele on USA ja teiste suuremate regioonide rahapoliitika lahknenud. Kui USA on tõstmas intresse, siis Euroopas ja Jaapanis on rahapoliitika jätkuvalt erakordselt lõtv. Jätkuvalt kasutatakse rahatrükki ning intressimäärad on nullis, mis vähendavad kokkuvõttes kohaliku valuuta väärtust.

Kas tugev dollar on hea või halb?

Dollari tugevnemine teiste valuutade suhtes muudab importkaubad ameeriklaste jaoks tavaliselt odavamaks, seega on tarbija jaoks see kasulik. Samas muutub eksportkaup välismaiste ostjate jaoks kallimaks, mis võib kehvasti mõjuda eelkõige rahvusvahelistele ettevõtetele, mille ekspordimahud on suured. Tugevam dollar kipub eksporti survestama ning importi suurendama, mille tõttu kasvab ka kaubanduse puudujääk.

Tugevam dollar ei pruugi hea olla ka investoritele, kes hoiavad dollarites nomineeritud võlakirju. Pärast kriisi tulid intressimäärad alla ning paljud pensionifondid hakkasid tootlust otsima mujalt maailmast. Suur osa neist investeeris arvestatava koguse raha dollarites nomineeritud välismaistesse võlakirjadesse. Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) andmetel ulatus sellise võla hulk eelmisel aastal 10 triljoni dollarini. Kui dollar tõuseb, siis muutub nende võlgade teenindamine järjest raskemaks.

Trump ja tema meeskond on öelnud, et tugevam dollar mõjub USA majandusele kehvasti. Wall Street Journalile antud intervjuus ütles Trump, et tugev dollar „tapab meid“ ja „meie ettevõtted ei saa Hiina firmadega konkureerida, sest meie valuuta on liiga tugev“.

USA rahandusminister Steven Mnuchin ütles jaanuaris, et tugev dollar on üldiselt USA jaoks hea, sest see näitab investorite usaldust. „Samas võib praegune tugevus mõjuda lühiajaliselt majandusele negatiivselt.“

Dollari tugevus on muutnud paljud Wall Streeti analüütikud rahutuks. JPMorgani aktsiastrateegia juht Dubrako Lakos-Bujas ütles, et maailmamajandust ohustab praegu kõige enam just dollari tugevnemine.

„Kui see trend jätkub, siis võib see globaalsele majandusele survet avaldama hakata. Tuleks meeles pidada, et umbes 60 protsenti globaalsest majandusest on otseselt või kaudselt dollariga seotud,“ ütles Lakos-Bujas Business Insiderile antud intervjuus. „Dollar mängib väga olulist rolli.“