Liina Laks • 10 juuli 2017

Hommikupuder tekitab Stockholmi börsil IPO-uputuse

Foto: Reuters/Scanpix

Kui Eestis hoiavad ettevõtted end börsilt pigem eemale, siis Rootsis on läinud lahti tõeline IPO-buum ning tänavu oodatakse börsile rekordarvu ettevõtteid.

90protsendil rootslaste leibkondadest on mingis vormis aktsiad-osakud.

Sel aastal on kolm suurimat Rootsi IPOt kogunud peaaegu miljard eurot. Kokku on põhiturule investorite raha eest võistlema sisenenud 17 uut ettevõtet, kolm neist jõudsid sinna alternatiivbörsi First Northi kaudu. First Northil on aga tõeline buum lahti läinud: juuni lõpu seisuga on seal nimekirjas 39 uut firmat ning Stockholmi Nasdaqi meeskond kinnitab, et rekord on käeulatuses: selle järgi, kui palju ettevõtteid oma börsiletulekut ette valmistamas on, hindavad nad, et tulemas on kõigi aegade rekord: nii palju uusi firmasid pole kunagi alternatiivbörsile korraga tulnud.

Elav investeerimiskultuur

Kust selline buum? „Me alustame igal hommikul pudruga – see tundub meie imerohi olevat,“ naljatas Adam Kostyal, Nasdaq OMX asepresident ja Euroopa noteerimise juht naljatades IPO-uputuse kohta. Kuid tegelikult peab ta põhjuseks Rootsi investeerimiskultuuri, kus nii suured kui ka väikesed investorid on hea meelega nõus ettevõtetesse panustama. „Võib öelda, et igal Rootsi leibkonnal on arusaam aktsiatest, investeerivate inimeste portsent on kogu Euroopas erakordne,“ selgitas Kostyal. Ligikaudu üheksakümnel protsendil rootsi leibkondadest on mingis vormis aktsiad-osakud – kas siis otse või fondide kaudu, nii et rootslane on tema hinnangul harjunud investeerima, sealses ühiskonnas on see midagi tavapärast, mitte vaid rikaste pärusmaa nagu seda Eestis või Soomeski kirjeldama kiputakse.

„Rootsis on börsile tulevate ettevõtete jaoks seetõttu olemas toetussüsteem. Ja investeerimiskonto süsteem on jaeinvestoritele investeerimise lihtsamaks muutnud,“ kirjeldas Kostyal süsteemi, mis suurendab IPOde õnnestumisvõimalust. Kuid praeguse buumi puhul tõi ta välja, et keskmiselt võtab ettevõtte jaoks börsiletulek aega 9-12 kuud, nii et otsused said tehtud hulk maad varem. „Peame alustama 2013. aastaga, mil turg jälle taastuma hakkas. Madalad intressimäärad tähendasid, et investorid otsisid rahapaigutuseks uusi võimalusi, mis kasvatas nõudlust IPOde järele. Ja ettevõtetel hakkas hästi minema, majandustulemused liikusid tõusvas joones ning meil on suur hulk ekspordile orienteeritud ettevõtteid,“ rääkis Kostyal.

Meditsiinisektor pürib börsile

Madalad intressimäärad mõjutavad börsi ka praegu ning siia tulevad nii suured kui ka väikesed ettevõtted. Tänavu on senimaani suurim IPO tulnud niisutussüsteeme tootvalt firmalt Muntersilt, kes kogus 414 miljonit eurot. Pisut üle 200 miljoni euro kogus tervishoiusektoris tegutsevad Ambea ja Medicover. Kuid on ka pisikesi ettevõtteid, kes koguvad börsilt ehk miljon eurot. Stockholmi First Northilt on investoritelt kaasatud käesoleval aastal ligi 288 miljonit eurot. Võrdluseks: põhiturul on see number 1,9 miljardit.

 Adam Kostyal, Nasdaq OMX asepresident ja Euroopa noteerimise juht

Rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid on meie käest hakanud uurima, kas tasuks koduturu asemel hoopis Stockholmi börsile tulla.

„Kõige rohkem teebki mulle rõõmu see, et aina rohkem kasvuettevõtteid kaasab aina rohkem raha. Ning et aina enam ettevõtteid, kes First Northil küpsevad, sisenevad ka põhibörsile. First North ongi kasvuvisiooniga ettevõtetele käeharjutuseks, kus nad saavad igakülgset tuge,“ rääkis Kostyal. Tema sõnul ongi Rootsit tabanud buumi taga näha kahte tegurit: kokku said investorite isu ja pikaajalised investeerimisteadmised. Suuremat huvi investeerimise vastu ja sellega seotud ettevõtete börsiletulekut on näha ka Soomes, kust Kostyali hinnangul on samuti oodata rekordaastat.

Küll on Stockholmi börsil muutunud veidi uute tulijate taust. Kui varem pürgisid sinna kinnisvarafirmad ja tööstusettevõtted, siis nüüd on aina enam näha tervishoiusektori, jaemüügiga seotud ettevõtteid, tehnoloogiasektori ettevõtteid ja väikeseid kuni keskmise suurusega ettevõtteid.

Ka välismaa firmad on enda jaoks Stockholmi börsi avastanud. „Rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid on meie käest hakanud uurima, kas tasuks koduturu asemel hoopis Stockholmi börsile tulla,“ ütles Kostyal. Sel aastal on Rootsi börsi kasuks otsustanud kaks Soome ettevõtet: Enersize OYI ning mobiilimängude looja Nitro Games, kes alles paar nädalat tagasi viisid aktsiad First Northile.

Kelle käes on Rootsi ettevõtete aktsiad?

Rootsi statistikaameti viimase, detsembris avaldatud uuringu järgi hinnati kõikide 720 Stockholmi börsil noteeritud ettevõtete aktsiate väärtuseks 6,5 triljonit Rootsi krooni – ligikaudu 400 miljardit krooni rohkem kui aasta varem. Keskmisel rootslasest aktsiainvestoril on portfellis 517 000 krooni väärtuses aktsiaid, kuid statistikaameti andmetel ei tasu end sellest eksitada lasta: rootslaste mediaanportfell on vaid 30 000 kroonine. Põhjus on omamoodi „investeerimislõhes“ – suurem osa väärtusest koguneb väga väheste investorite portfelli, nii et enamik peab leppima oluliselt madalama investeerimispakikesega. Rootsi investoreist kolmandik on naised ja kaks kolmandikku mehed ning enam kui pool varadest on naabrite pool kogunenud enam kui 64aastaste investorite kätte.

Tallinna börsi juht: kaks korda suurem börs juba lähiaastatel

Kaarel Ots, Nasdaq Tallinna börsi juht leiab, et Rootsi börs ja kapitaliturg on praegu oma parimas sõiduvees.

Börsile lisandub seal ettevõtteid kiiremini kui mujal Euroopa börsidel ja turu suhteline aktiivsus on pigem võrreldav juba USAga.

Miks see nii on? Rootsis on börs ja investeerimiskultuur arenenud pidevalt ja suurte raputusteta juba 150 aastat. See on võimaldanud järjest suurendada ja tugevdada investorkonda. Samamoodi on ka teise poolega: ettevõtetega, kes börsilt raha kaasavad. Börsi nähakse suurepärase kohana, mille abil ettevõtte ambitsioone teostada, kasvatada ettevõtteid ja omanike rikkust ning taasluues ja tugevdades seeläbi kogu investeerimise ja kapitaliturgude ökosüsteemi.

Viimastel aastatel on Stockholmi börsi First North alternatiivturule tulnud ligemale 60 ettevõtet aastas ehk ligi üks ettevõte nädalas. Paar nädalat tagasi tuli ühel päeval turule lausa viis uut ettevõtet. Aktiivne ja likviidne turg meelitab riiki omakorda suured rahvusvahelised investorid, kes toovad veelgi suurema likviidsuse ja kauplemisaktiivsuse. Edu toidab edu.

Eesti ja Rootsi võrdlemine selles kontekstis pakub lusti ja üllatusmomente, kuid tegelikult on see igas mõttes apelsinide ja õunte võrdlemine. Et meie turg absoluutmahus sama suureks saaks, pole mõtet loota. Aga praegusest 2-3 korda suurem turg (nt 4 miljardit ettevõtete turuväärtus ja 400 miljonit eurot käivet aastas) võiks lähemate aastate jooksul teoks saada küll. See looks omakorda soodsa pinnase edasiseks jõudsamaks kasvuks.

On asju – näiteks akumuleeritud kapitali hulk, haritud ja laiapõhjaline investorkond – mida kiirkorras luua ei saa. Samas on asju – nagu ettevõtjate teadlikkus, riigi ja pankade toetus, kogu kapitalituru ökosüsteemi arengu toetamine – mida saab teadliku tööga kiiremini hoogustada.

Rootsi juurtega investor: Eesti ettevõtete hädaks on salatsemishimu

 Pea algusest peale Eesti börsil tegutsenud Rootsi juurtega investor Stefan Andersson leiab, et Rootsi börsi tabanud IPOuputuses pole midagi erakordset. „Et Rootsis on palju IPOsid on päris loogiline, kuna börsiettevõtteid on üldiselt kallilt hinnatud ja pangaintressid on madalad. Ehk: erinevad ettevõtted tahavad juhust kasutada ja korjata turult raha siis, kui saab,“ ütles investor.

„Huvitavam küsimus on, miks Eestis suhteliselt vähe börsile minnakse. LHV IPO oligi väga edukas ja see peaks suurendama isu ka teiste võimalike emitentide jaoks,“ ütles Andersson. Eesti börsi väiksuse põhjuseks – ühes First Northil kaupleva Linda Nektariga on börsil vaid 15 kaubeldavat aktsiat – peab Andersson Rootsist erinevat ettevõtlustraditsioone. „Kultuuriliselt on kindlasti Eesti kahjuks, et siinsetele ettevõtjatele meeldib rohkem salapäratseda kui näiteks Rootsis. Nad ei saa aru, et suur edu tuleb avalikkuse kaudu, mitte avalikkuse eest varju hoides. Ja börsile minek tähendabki enda suuremat näitamist avalikkuse ees. See on alguses hirmutav, aga pikaajaliselt hoopis edukuse võti,“ ütles Andersson.

Hetkel kuum