Aktsiaturud on jõudnud "ohutsooni"

Kui uudiste pealkirjad turgude meeleolu märkimisväärselt mõjutaks, oleks praegune pulliturg (tõusev turg) juba pikka aega tagasi ära surnud. Põhja-Korea, Washingtonis toimub poliitiline teater, aktsiate kõrged hinnatasemed ning keskpankade otsus rahapoliitikat karmistama hakata oleks mõnel teisel ajastul tõusule ehk punkti pannud.

Vaatamata Amazoni kehvadele kvartalitulemustele tõusid USA aktsiaturud eelmise nädala lõpus järjekordse rekordini. Dow Jones flirdib nüüd juba 22 000 punkti tasemega.

Sellegi poolest oleme jõudnud „ohutsooni“ ning põhjuseks pole eelpool nimetatud riskid, ütleb Northman Traderi blogija Sven Henrich. Ta ütleb, et tehniline vaatepilt on väga kehv ning võib turgude trendi peagi ümber pöörata.

Henrich on S&P 500 indeksi puhul juba pikalt jälginud tähtsaid tehnilisi tasemeid. Praegu on indeks ühest kriitilisest numbrist veidi madalamal.

„Me jõudsime 2484 punkti tasemeni ning sealt ei suutnud turg läbi murda,“ kirjutab ta. „Massiivset langust sellele ei järgnenud, küll aga toimus kohe kukkumine, mis annab märku, et see on tähtis. See tase on turu jaoks tähtis.“

Kusjuures Henrich hoiatas, et taolist tehnilist pilti nägi ta viimati enne tehnoloogiamulli lõhkemist (2000. aastal) ja enne finantskriisi (2007. aastal).

„Pikaajalisi tehnilisi näitajaid arvestades oleme jõudnud ohutsooni, see on juhtunud rekordiliselt madala volatiilsusega ajal. See on turgude ajalugu silmas pidades erakordne,“ ütles ta.

Henrich tõi oma jutu illustreerimiseks välja ka volatiilsusindeksi graafiku, kus on näha, kuidas sarnased perioodid on varasemalt lõppenud.

„Keegi ei tea, millal tipp tuleb. Sa ei peaks isegi pakkuma, sest sa tundub teiste sellisel juhul lihtsalt rumal,“ nentis Henrich. „Aga kui turud ei suuda peagi uusi tippe saavutada ning kukuvad mõne nädala jooksul hoopis 100 päeva libiseva keskmise hinna juurde (2402 punkti) või madalamale, siis võib tõesti olla nii, et turud käivad sarnast ajaloolist rada pidi.“