Pille Ivask • 8. juuli • 4 min
Jaga lugu:
Gruusia ja mitmed teisedki riigid on krüptokaevandajatele andnud rohelise tule.
Gruusia ja mitmed teisedki riigid on krüptokaevandajatele andnud rohelise tule.  Foto: Reuters/Scanpix

Gruusia aitab täita kaevandajate krüptounelma

Kasumit jahtivatele krüptokaevandajatele on Gruusia muutunud uueks lemmikpaigaks, sest elekter on soodne, kusjuures mõnes piirkonnas suisa tasuta.

Kuigi Gruusia on laiemale avalikkusele tuntud pigem oma veini ja ilusa looduse poolest, on krüptoentusiastid sinna leidmas oma tee ka seetõttu, et riigis on mõistlik krüptorahasid kaevandada. Elekter on Gruusias soodne – kilovatt-tund maksab umbes 3–5 eurosenti. Maapiirkondades on hind veel madalam ja mõningates kohtades olevat elekter suisa ilma rahata. Seetõttu ei maksa imestada, et paljud krüptofarmid on püsti pandud just küladesse või linnade äärde.

Praegu rajatakse Gruusiasse 22 uut hüdroelektrijaama lisaks juba eksisteerivale 72 jaamale. Möödunud aastal avaldatud Global Cryptocurrency Benchmarking Study annab teada, et Gruusia oli Hiina järel maailma suuruselt teine krüptorahade kaevandamiseks energiat kulutanud riik. Kolmandal positsioonil on USA.

Cambridge’i alternatiivse finantsvaldkonna keskuse andmeil kulus Gruusial möödunud aastal krüptorahade kaevandamisele 60 megavatti energiat.

Kuigi Gruusias on krütovaluutade regulatsioonid küllaltki leebed, pole riigi keskpangal jäänud buum märkamata. Gruusia kohalik meedia kirjutab inimestest, kes on ise oma kaevanduse püsti pannud ja juba mõni kuu pärast alustamist jõudnud kasumisse. Keskpank on korduvalt rõhutanud, et tegu on riskantse investeeringuga ning krüptorahad pole Gruusias maksevahendina aktsepteeritud.

Suurkaevandaja ja poliitilised mängud

Gruusia atraktiivsusest krüptokaevajatele annab märku ka see, et maailma suurim bitcoine kaevandav ettevõte BitFury on oma keskused püsti pannud Gorisse ja pealinna Tbilisisse. 2016. aasta seisuga kaevandab BitFury umbes 15% kõigist üle maailma kaevandatud bitcoinidest.

Sealjuures on märkimisväärne, et ettevõte hakkas tegutsema Gruusias Gori linnas juba 2004. aastal, kusjuures esimene andmekeskus ehitati Gruusia ekspeaministri Bidzina Ivanišvili asutatud Co-Investment Fundist saadud 10 miljoni dollari suuruse laenu abil. Gruusia opositsioon on korduvalt kritiseerinud, et BitFuryle tehakse ebaausaid erandeid ning ettevõttele on loodud privilegeeritud positsioon üksnes seetõttu, et Ivanišvili saaks seeläbi juurutada oma isiklikke ärihuvisid.

BitFury teine krüptokaevandus kerkis aga Tbilisisse ning BitFury maksis selle eest sümboolse ühe lari. Selle eest sai ettevõte 18 hektarit maad, kuhu kaevandus püsti panna. Vaid mõned kuud hiljem teatas Gruusia valitsus, et on BitFury kaevandusala nimetanud vabaks tööstustsooniks, mis tähendab, et seal kehtivad soodsad majandustingimused – näiteks ei kehti seal käibemaks. Samuti ei pea nad elektri eest makstes tasuma 18% suurust käibemaksu, mis teeb niigi soodsa elektri firmale veelgi odavamaks.

Kuivõrd Ivanišvili aitas BitFuryl Gruusias asjad käima lükata, on kohalik opositsioon süüdistanud Ivanišvilit selles, et läbi BitFury juurutab ta tegelikult oma isiklikke ärihuvisid. Teema kerkis taas üles selle aasta jaanuaris, mil riigis elektrihind tavatarbijale tõusis. Opositsioon torkas siis taas, et BitFury on eelisseisus, kusjuures siiamaani pole aru saada, mil viisil Gruusia riik BitFury tegevusest kasu saaks.

Kaevandusettevõte ise on opositsiooni süüdistused ümber lükanud. Ettevõtte teatel on nad 10 miljoni dollari suuruse võla tagasi maksnud ning tegutsevad vastavalt Gruusia seadusandlusele. Ettevõte on öelnud, et nende tegevus on aidanud Gruusial üle maailma kuulsaks saada. „Me investeerisime 40 miljonit dollarit ja lõime maailma kõige uuenduslikuma ja modernsema keskuse. Me investeerisime taristusse 3 miljonit dollarit. Enam kui 70 ettevõtet üle maailma on oma huvi üles näidanud. Me oleme loonud brändi ja teinud Gruusia üle maailma kuulsaks,“ põhjendas BitFury Gruusia haru juht Efrem Urumašvili ja lisas, et Tbilisi andmekeskus rajati tühermaale ning ses pole midagi kahtlast.

Töötus ja investeerimisjulgus

Gruusia Forbesi juhtivtoimetaja Shota Digmelašvili selgitas väljaandele Jam News, et lisaks odavale elektrile võib välja tuua veel kaks põhjust, miks krüptotemaatika kohalikele huvi pakub.

Gruusias on tema sõnutsi suhteliselt kõrge töötuse määr, jäädes tänavu mai seisuga umbes 14% juurde, samuti on keskmine palk suhteliselt madal. Kuivõrd inimesed pole oma rahalise seisuga sugugi rahul, on see pannud neid tegema investeeringuid ning julgema leida uusi ja alternatiivseid sissetulekuvõimalusi. Kolmanda aspektina tõi ta välja aga leebe seadusandluse, mis toetab seesuguse alternatiivmajanduse juurutamist.

Teisedki riigid panustavad

Portaal Cryptoinsider vahendab, et lisaks Gruusiale on huvi krüptokaevandustesse üles näidanud veel teisedki riigid. Ühe potentsiaalse uue tulijana tuuakse välja näiteks Armeenia. Riigi parlament on teada andnud, et olles tutvunud Valgevene, Eesti, Saksamaa, Iisraeli ja USA kogemustega, on riik jõudnud järeldusele, et peaks end krüptomaailmale avama. Juba on valmis esialgne seaduseelnõu, kus on tehtud ettepanek, et bitcoinide kaevandused tegutseksid kuni aastani 2023 maksuvabalt. Samuti on sealsed krüptoentusiastid juba välja pakkunud, et kaevandusalad võiks kuulutada vabaks majandustsooniks ning seeläbi meelitada Armeeniasse tehisintellekti, plokiahelaga ja laiemalt tehnoloogiliste uuendustega seotud projekte.

Bitcoinist ning nende kaevandamisest unistab ka Usbekistan, kes kuuldavasti juba töötab välja soodsaid majandustingimusi krüptokaevandusega tegelemiseks.

Laas-Billson: „Kasumisse on raske jõuda“

Eesti krüptorahaentusiast Liina Laas-Billson tõdes intervjuus Äripäevale, et kui elektri hind peaks 30% jagu tõusma, nagu möödunud nädalal Eesti Energia juht Hando Sutter ütles, on mõttetu krüptokaevandusega jätkata. Ta sõnas, et kaevandamise puhul on energiakulu aina suurem ning kui elektri hind on kõrge, on raske jõuda kasumisse, kuivõrd ka nobedaks kaevandamiseks vajalikud seadmed on kallid ning neid tuleb pidevalt uuendada, mis tähendab omakorda lisakulu.

Mario Kadastik: „Kaevandamine pole kasumlik niikuinii“

Krüptoentusiast ning aastail 2012–2014 krüptorahasid kaevandanud Mario Kadastik tõdes, et kaevandamine on pigem entusiastide pärusmaa. „See tegevus pole profitaabel niikuinii, kui sa just ei saa tasuta elektrit. Eks sellest saab kasu vaid uusi asju alguses haarates ja ruttu müües,“ kommenteeris Kadastik.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt