Mis saab bitcoinist?

Aktsiaturgude hiljutine hinnalangus on köömes selle kõrval, mis on juhtunud krüptovaluutadega. Bitcoin odavnes eelmisel nädalal 15 protsenti ning tänavu on krüptoraha kukkunud ligi 70 protsenti.

Bitcoin jõudis tippus 2017. aasta detsembris, mil valuuta maksis 19 511 dollarit. Nüüd kaupleb see umbes 4500 dollari juures.

Krüptovaluutadega seotud ettevõtete aktsiad on samuti viimasel ajal tublisti kukkunud – näiteks võib tuua kiibitootjad Nvidia ja AMD, mis toodavad bitcoini kaevandamiseks vajalikke graafikakaarte. E-kaubandufirma Overstock ning digimaksete ettevõte Square on samuti tublisti odavnenud. Iga aktsia on viimase kuuga langenud vahemikus 15-35 protsenti.

Seega tundub küllaltki kindel, et bitcoini mull on lõhkenud. Kas investorid peaksid nüüd bitcoini ja teistesse krüptorahadega seotud varadesse uuesti investeerima?

Võib-olla. Mõned bitcoini pullid (tõusule panustajad) ütlevad, et hiljutine volatiilsus pakub head ostuvõimalust. Paljud spekulandid on aga turult ära hirmutatud, mis tähendab, et odavaid hindu ootavad investorid võivad saada bitcoini kätte atraktiivse hinnaga.

„Taiplikud investorid saavad aru, et digivaluutad on raha tulevik. Nemad kasutavad madalaid hindu selleks, et oma portfelli üles ehitada ja positsioone suurendada,“ ütles finantsnõustamisega tegeleva firma deVere Groupi tegevjuht Nigel Green.

Green võrdles praegust olukorda 90ndate tehnoloogiamulli lõhkemisega. Paljud internetiaktsiad kukkusid ja pankrotistusid, aga näiteks Amazon on hea näide, kuidas nendest ettevõtetest võis kasvada ka midagi suuremat.

„Traditsioonilised finantssektori inimesed vaatavad krüptorahasid sama pilguga nagu traditsioonilised jaemüüjad vaatasid e-kaubandusfirmasid,“ seletas Green. „Küünikud kasutavad praegust volatiilsust selleks, et krüptovaluutadele tuul alla teha. Olgu selleks bitcoin või mõni muu valuuta, krüptovaluutad on tulnud, et jääda.“

Bitcoini ja teiste krüptorahadega on aga jätkuvalt seotud mitmeid potentsiaalseid probleeme. Üheks probleemiks on näiteks spekuleerimine. Lühiajalised investorid püüavad nendega rikkaks saada, selleks kasutatakse palju ka ICOsid.

ICOd on aga erakordselt riskantsed. USA väärtpaberi- ja börsikomitee (SEC) on juba praegu ICOdele silma peal hoidmas ning regulatsioone karmistatakse.

Ainuüksi eelmisel nädalal määras SEC kahele ettevõttele 250 000 dollari suuruse trahvi, sest firmad ei suutnud väärtpaberite registreerimisega seotud seadusi järgida. Üks ettevõtetest – Paragon – töötab selle nimel, et kanepit legaliseerida. Sellega püüab ettevõte osa saada kahest investeerimismaaniast, kanepist ja krüptovaluutadest.

„SEC tuletas krüptomaailmale meelde, et neile jääb väärtpaberite puhul alati viimane sõna,“ ütles Think Markets UK peaanalüütik Naeem Aslam. „Kardetakse, et SEC läheb veelgi karmimaks ning hakkab karistama ettevõtteid, kes on võtnud sarnase suuna.“

Regulatiivsed probleemid võivad olla ainult jäämäe tipp. Krüptoinvesteeringutega tegeleva ettevõtte Morgan Creek Digitali partner Anthony Pompliano kirjutas hiljuti oma blogipostituses, et krüpto riskifondid võivad olla sunnitud oma uksed suure hinnalanguse tõttu sulgema.

Ta kirjutas, et paljud ettevõtted ei suuda uut kapitali koguda ning ei suuda seetõttu ellu jääda.

„Praegune halb karuturg võib krüptofondide ja ICO projektide jaoks kohutavaks muutuda väga kiiresti. See valu, mis ees ootab, on midagi, millega need ettevõtjad ja fondihaldurid pole kunagi pidanud toime tulema,“ kirjutas Pompliano.

Ta näeb, et tunneli lõpus on siiski ka valgus. Pompliano usub, et praegune langus on vajalik selleks, et nõrgad positsioonid (ja spekulandid) turult lahkuksid ning alles jääksid tõelised investorid.

„Asjad muutuvad enne paranemist veelgi hullemaks. See on okei. Karuturgudel saadakse turistidest lahti, et õiged ettevõtjad saaksid keskenduda jätkusuutliku väärtuse loomisele,“ kirjutas ta.