Äripäev • 2. aprill 2015 kell 5:45

Riigihangetesse on vaja rohkem konkurentsi

Äripäeva juhtkiri  Foto: Anti Veermaa

Äripäeva meelest peab riigihangete süsteem toetama rohkem konkurentsi ettevõtete vahel, sest väiksemad tegijad ei pääse löögile.

Riigihangetes käib väikeste ja suurte sõda. Eriti teravaid lahinguid peetakse Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) hangete rindel, näitab tänane Äripäeva kaanelugu. Tõsi, väikeettevõtete read on juba hõrenenud ja paljud on andnud loobumisvõidu.

Äripäeva meelest peab riigihangete süsteem toetama rohkem konkurentsi ettevõtete vahel. Väikeettevõtjatele võiks hangetel osalemine muutuda lihtsamaks, sest võiduvõimaluseta mängijad jäävad praegu kõrvale.

Ühe suurema riigihangete korraldajana on RKAS mõjuvõimas organisatsioon, mis saab tellida muusika puhastusteenuste turul. RKASi nõudmised on sellised, millega suudavad sammu pidada vaid vähesed ettevõtted. Eesti koristusturg võib olla kirev, aga väike­ettevõtete refrään on üks: hanked on niimoodi tehtud, et väiksema käibe ja kogemusega ette­võtted ei saa lihtsalt ligi.

Sama seis jaemüügis. Koristusettevõtjate olukord meenutab väiketootjate pingutusi saada oma tooted müüki suurtesse jaekaubanduskettidesse.

Jaeketid kehtestavad ülirangeid tingimusi, mis soosivad samuti koljatitest tootjaid. ­Kenasti ära elada võib ainult erandkorras ehk nagu ütles müügiekspert Aira Tammemäe, siis, kui "naine on super müügimees, mees on jurist (oi, kui palju on jaekettidel nõudeid ja kui pikad on lepingud), lapsed on disainerid ja turundajad ning kõik koos viitsivad iga päev toota, pakendada, transportida ning lisaks muidugi ise müüa".

Riigihangetel võitu saavutada ei aitaks alati seegi, sest tehnilisi näitajaid – nagu käive – entusiasmiga ei asenda.

Millised on lahendused? Välja tuleks saada hinnalõksust, mis praegu riigihangetes valitseb. Soodsus on põhiline valiku alus ja ametnikud kardavad sellest kõrvale astuda, et jumala eest mitte süüdistusi kaela saada.

Äripäev kordab oma mullust ettepanekut teha kõik hangetele esitatud pakkumused avalikuks teistele pakkujatele – ja pärast hankelepingu sõlmist kõigile soovijaile. See aitaks ravida praegust tõbe, et otsus tehakse ainult hinnast sõltuvalt.

Madalal hinnal on omakorda hind

Nimelt on selge, et madalaim hind saavutatakse tihti mingi hinnaga – kas võtab ettevõtja ebanormaalse riski või on pakkumuses algusest peale arvestatud maksude tasumata jätmisega. Konkurentide ja avalikkuse kontroll tooks alapakkujad rambivalgusesse.

Eriti terav on see probleem ehituses, aga ka puhastusteenuste pakkujates tekitavad madalad hinnad küsimusi. "Mõned hinnad on niivõrd madalad, et minu meelest ei kata tööjõukulusidki," imestab Jõgeva Elamu Halduse ASi haldusjuht Kersti Eik suurettevõtteid silmas pidades.

IT-sektor näitab eeskuju: tüüplepingud

Teiseks võiksid riigiametid ja ettevõtted luua mõistlikud tüüplepingud. Otsa tegi lahti IT-sektor: nädal tagasi andis suurematest IT-hankeid korraldavatest riigiasutustest ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu esindajatest kokku pandud töörühm teada, et on välja töötanud Eesti esimese tark­varaarenduse riigihangete soovitusliku tüüplepingu.

Neil on palju asjalikke ettepanekuid, nagu soovitus kasutada olulise hindamiskriteeriumina katseülesannet, mis räägib ettevõttest rohkem kui tunnihind. Sarnaseid ettepanekuid võiksid teha ja kasutusele võtta teisedki sektorid.

Hetkel kuum