Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leedo väited vajavad uurimist

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Saarte ja mandri vahelise praamihanke kaotanud Vjatšeslav Leedo väidab, et reformierakondlased tahtsid temalt altkäemaksu. Prokuratuur peaks uurima, kas Leedo väited peavad paika või mitte, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.

    Parvlaevade opereerija väitel on reformierakondlased Remo Holsmer, Kalev Lillo ja Allan Kiil kohtunud Leedoga Saaremaal ja vihjanud, et ettevõtja võiks nende erakonda rahaliselt toetada. Tallinna Sadama nõukogu endine juht Holsmer, kes pärast riigifirma altkäemaksuskandaali nõukogust lahkus, on võtnud Leedo väiteid laimuna ning on valmis minema kohtusse. Lillo pole sellele teemale valgust lisanud ja Kiil on juba varasema altkäemaksu võtmise süüdistuse tõttu vahistatud. Lühidalt: Tallinna Sadama endised tegelased on lühikese ajaga sattunud suur(t)e jama(de) keskmesse.
    Uurimiseks puudub alus
    Riigiprokuratuur on seisukohal, et praegu ei ole alust kriminaalmenetluse alustamiseks, kuna on tekkinud sõna sõna vastu olukord. Samuti ei ole keegi pöördunud sel teemal õiguskaitseasutusse. Äripäeva toimetuse hinnangul peaks juhtumisse tõsisemalt suhtuma, kuna omavahel vaidlevad suure mõjuvõimuga osapooled. Leedo väited võivad tuua päevavalgele teisigi sarnaseid juhtumeid.
    Sarnane olukord oli 2007. aastal Eesti Raudtee nõukogu kunagise liikme Edward Burkhardtiga, kelle sõnul küsis Reformierakond aastaid varem eraomanikelt miljon eurot, lubades toetada vastutasuks raudtee riigistamist. Toona ei võtnud riigiprokuratuur juhtumit kriminaalmenetlusse, kuna ajakirjanduses avaldatud materjalide analüüsi põhjal puudus selleks alus.
    Samuti meenub 2012. aasta nn musta raha skandaal, kus olid keskmes Kalev Lillo ja praegune majandusminister Kristen Michal. Lillo eitas seotust skandaaliga. Ta väitis, et suure üllatusena tuli talle seekord Tallinna Sadama juhatuse liikmete altkäemaksuskandaal. Riigifirmas, mille nõukogus Lillo istus. Ettevõttes, mille juhtimist pidi Lillo kontrollima ja nõustama. Riigiprokuratuuril võiks olla korduvate mustrite tekkimisel põhjendatud huvi tõsisemaks uurimiseks.
    Kaheldav ausus
    Vastuargumendina võib Leedo juhtumile öelda, et parvalaevade opereerija ei ole usaldusväärne ettevõtja, kuna aus mees oleks sellise juhtumi viinud õiguskaitseorganitele siis, kui raha küsiti. Sealt edasi oleks saanud vaadata, kas ja kui põhjalikult vajaks juhtum uurimist.
    Ühest küljest on mõistetav, miks Leedo ei teatanud varem sellisest olukorrast. Tema oli toona soodsamas olukorras võimalikeks läbirääkimisteks. Temal oli suurem võim. Olukorras, kus võim on kaldunud teisele poole lauda, võiks Leedo avaldust võtta ka kibestumishüüdena. Paraku ei saa olla kindel, kas seda võtta tõe pähe või mitte. Samas ei tohiks nii tugevat süüdistust jätta tähelepanuta, sest alust kahtlustamiseks on, nagu näitavad varasemad juhtumid.
    Kui riigiprokuratuuril puudub praegu alus kriminaalmenetluseks, siis see ei tähenda veel, et juhtum tuleks visata nurka ja jätta unustuse hõlma. Näiteks kaitsepolitsei on tänavu näidanud, et nemad võtavad oma tööd tõsiselt ning vajadusel minnakse asitõendite leidmiseks kahtlusaluste kontoreid ja kodusid puistama. Samasugust indu tahaks toimetus näha ka Leedo juhtumis, kust võib lahvatada erakondade musta raha skandaal.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Hirm kõrgete intressimäärade ees suunas USA investorid riske vähendama
USA aktsiaindeksid jätkasid reedel langust, mida mõjutas kolmapäevane Föderaalreservi info, et intressimäärad jäävad ilmselt kõrgemaks pikemaks ajaks, vahendas Wall Street Journal.
USA aktsiaindeksid jätkasid reedel langust, mida mõjutas kolmapäevane Föderaalreservi info, et intressimäärad jäävad ilmselt kõrgemaks pikemaks ajaks, vahendas Wall Street Journal.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.