Aitäh, PKC! Et tulid. Ja et nüüd lahkud

Soome juhtmeköidiste valmistaja PKC teatas täna väga headest majandustulemustest. Käibe aastane tõus kümnendiku ja kasumikasv suisa poole võrra. Börsiteate allosas oli lakooniline teade, et kasumi edasiseks kasvatamiseks viiakse tootmine Keilast aasta pärast minema ja jäetakse siia vaid väike klientide konsultatsiooniüksus. Eestist kaob üle poole tuhande töökoha.

Äripäeva toimetus suhtub PKC otsusesse, mis näib küll olevat langetatud ehk veidi kiirustades, ettevaatliku optimismiga. Ei ole otsest põhjust “Masu!” hüüdmiseks. Ajutiselt ehk koondatutele keeruline, kuid Eesti majandusele  tervikuna möödapääsmatu ja pigem tervendav otsus. Seda mitmel põhjusel.

Tööhõive on praegu laes, seega uut käiku on selle kasutamata ressursi pealt majanduses võimatu sisse lükata. Viimane PricewaterhouseCoopersi uuring näitaski, et tööjõupuudus on asendanud Eestis esmakordselt geopoliitilise riski peamise majandusliku probleemina.

Eesti suhtumine välistööjõudu pole samuti kuigi soosiv, üleskutsed siduda pagulastemaatika lahti välistööjõu sissetoomise vajalikkusest ei leia poliitikutelt selget järgimist.

Seega ei ole suurt kartust, et väljaõpetatud ja hea töösse suhtumisega inimene tööta jääks, eriti veel pealinna regioonis. Pigem annavad vabanevad töökäed ettevõtjatele indu investeerimiseks. Viimase nelja kuu jooksul on kolm rahvusvahelist suurettevõtet teatanud, et toovad oma tugikeskused Eestisse ja sel aastal on uusi tulijaid veelgi oodata.

Samas on seoses PKC lahkumisega põhjust endalt küsida, mida annavad Eesti majandusele need välisfirmad, kes ostavad peaasjalikult kohalike töötajate tööaega. Tööjõujõumakse? Seda kindlasti. PKCgi oli esisaja maksumaksja. Pakuvad inimestele tööd ja seega ka leiba? Samuti tõsi.

Kuid tõsiasi on, et ülejäänud väärtusahel, sh suurem tulu müügilt, ka kasum läheb mujale. Eestist välja. Nende eespool nimetatud tugikeskuste puhulgi. Kapitali siia ei akumuleeru. Jah, Eestisse tuuakse ka teadmisi ja insenerikeskusi, kuid suuresti ollakse siin pigem ikkagi kodumaast odavama tööjõu tõttu.

Keskmise palga kasvades jääb sellised tööandjaid Eestis vähemaks. Me võime küll alandada neile tööjõumakse, kuid sellega vaid lükkame mõnevõrra edasi odavamat tööjõudu väärtustavate ettevõtete lahkumist. Ei ole PKC esimene ega jää kindlasti ka viimaseks lahkujaks.

Nüüd siia tulevad kõnekeskused on ju tore uudis, kuid Eesti majandusele pakutava lisaväärtuse kohapealt mitte kõige tulusamad. Kuniks aga Eesti ettevõtjatel pole targemat või tasuvamat tööd kohalikele keeleoskajatele pakkuda, jääb neil üle rahvusvahelistele suurkorporatsioonidele oma tööaega müüa.

See pole iseenesest paha, kuid hing ihkaks enamat, suuremat ambitsiooni. Tahaks, et teiste riikide inimesed teeksid Eesti ettevõtja heaks tööd. Keskmine palga pikaajaline kerkimine ilma majanduskasvuta oleks perpetuum mobile.

PKC jt oma äriplaanis Eesti vajalikkust vaid teatud keskmise palga tõusuni nägevate välisfirmade roll oli kindlasti vajalik, kuid nemad meid siit enam edasi uuele tõusule ei vii. Nende lahkumine aga avab veidi võimalusi uutele võimalustele, sh uute ettevõtete tekkele.