Tahad tõusu, valmistu mõõnaks

Eesti majanduses on rammusad ajad – viimaste kvartalite kenad kasvunumbrid on meele heaks teinud nii ettevõtjatel kui ka valimisteks valmistuvatel poliitikutel. Ent ükski kaunis number pole eales tulnud selleks, et igaveseks jääda.

Äripäeva meelest ei pea uut kriisi kartes juukseid katkuma, kurja hundi tulekut kuulutama ja pükstel püüli sõeluda laskma, vaid tuleb lihtsalt rahulikus realistlikus hoiakus omi asju edasi ajada. Ettevõtjad teavad niigi, et majandus on tsükliline, ja ühegi uue kriisi kuulutus ei peaks nende meelerahu murendama ega und rikkuma. Plaanid B ja C kuluvad ära majandustsükli igas faasis, mitte ainult siis, kui kriis uksele koputab või juba suure kolinaga sisse on murdnud. Missuguseid uksi või aknaid tulevane orkaan purustama kukub, ei tea ette niikuinii. Takkapihta tähendavad turbulentsemad sündmused nutikatele ettevõtjatele alati uusi algusi ja võimalusi, mida rahumeelsemad seisud ei paku.

Küll aga tasub silmas pidada mõningaid makromajanduslikke trende, mis meid mõjutavad. Äripäeva tänane kaanelugu sõnastab need Eesti Panga abiga lihtsalt ja selgelt – uut ei ole midagi, aga mõnikord ongi just lihtsad asjad need, mis kõige kergemini meelest ära lähevad.

Kõigepealt ja peamiselt: intressid tõusevad. Madalad või lausa olematud intressid on püsinud piisava aja selleks, et igaüks nendega ära harjuda jõuaks – aga nii see ei jää. Pole kunagi jäänud ja ei jää ka seekord. Usutavasti on kõik ettevõtjad selle peale juba mõelnud, missugust mõju kõrgemad intressid nende ärimudelile avaldavad, kui nad pärale jõuavad, ning missugused tegevused järgnevad nende päralejõudmisele. Laiema silmavaatega ettevõtja rautab rege suvel ja kohandab oma ärisid kõrgemate intressidega kaasas käiva karedama keskkonna tarvis juba praegu.

Ent intressitõus puudutab sõna otseses mõttes igaüht. Iseäranis kõiki laenuvõtjaid, kes samuti on jõudnud madalate intresside keskkonda hakata pidama selleks reaalsuseks, milles tahakski elada. Vaevalt leidub just palju neid eraisikutest koduomanikke, kes laenu võttes oma igakuiseid makseid mõttes mitu korda suurema euriboriga läbi korrutasid, enne kui lepingule allkirja andsid. Teatava tugevusvaru annavad siin makropildis küll inimeste suured säästud, kuid need ei jagune arusaadavasti laenuvõtjate vahel ühtlaselt. Rahuloluks põhjust andev makrotaust hättasattujat ei lohuta.Paljud analüütikud rõhutavad juba mõnda aega, et rohkem kui kunagi varem mõjutavad maailmamajandust poliitilised riskid Brexitist alates ja maailma suurriikide omavaheliste jõujoonte ümbermängimisega lõpetades. Eesti majanduse väiksus ja avatus annab kriisidesse sattumise korral loodetavasti kosumiseeliseid rohkem kui paranemisraskusi.

Ühelt poolt oleme kõigile laia ilma tuultele ja tormidele avatud ja nõnda ka levivatele tõbedele vastuvõtlikud, ent kukkumise korral ajab pisem end tavaliselt kiiremini jalule kui suur.