Nipid meediaga suhtlemisel

Avalikkusega suhtlemine on iga juhi palganumbri sees. Sest kõige suurem mainekujundaja (ja ka mainehävitaja) on igas ettevõttes selle juht. Juhi oskustest sõltub, kuidas kliendid, koostööpartnerid ja konkurendid - laiemalt kogu avalikkus -, ettevõttesse suhtub ja selle eesmärkidest aru saab. Kui juht ei valda elementaarseid meediaga suhtlemise oskusi, võib ta firmale palju kahju teha. 

Meediakoolitus on hea vaheldus igapäevasele ajakirjanikutööle. See on ka kohtumine oma lugejaga silmast silma, tema murede ära kuulamine ja sageli vastastikune nõuandmine. Juhtidel on väga palju ootusi ajakirjanduse suhtes, aga et ajakirjandus neid täita saaks, peaksid nad ise meediaga koostööd tegema. Kõige sagedasem küsimus on: miks ajakirjanik mõistis mind valesti?

Ajakirjanik tegeleb päevas sageli mitme teemaga korraga. On ilmvõimatu, et ta suudaks sellise töötempo juures teha endale süvitsi selgeks kõikvõimalikud valdkonnad. Iga allikas või intervjueeritav saab ajakirjanikku väga palju aidata, olles koostööaldis, faktitäpne, selgitav ja veenev. Ajaleht on erinevate arvamuste platvorm – iga päev ilmub uus leht, kus on võimalik eelmisel päeval ilmunu oma argumentidega ümber lükata. Kui midagi on läinud valesti, paranda see õigeks. 

Väga lihtsasti. Tuleb teada ajakirjandusega suhtlemise põhitõdesid, mida õpetan peatselt Juhtimislaboris.

Need ei erinegi. Ka tavaelus ei tohi valetada ja vassida, valeväidetele ja - andmetele toetudes populaarsust jahtida, ülbe ja üleolev olla. Mainekas inimene on nii elus kui ka meedias usaldusväärne ja oma sõnade eest vastutav. Ta on sõbralik ja koostööaldis ning ei kaota pead isegi siis, kui teele satuvad teravad kriisiolukorrad.

Autor: Jana Jukina, Pärnu Konverentside juht