Koostootmisjaamad vajavad tarbijate huvides pikaajalist äriplaani

Nii poliitikud kui ajakirjanikud peaksid suutma näha kaugkütte turu arenguid pikemas perspektiivis kui vaid valimiseelne kütteperiood. Kui seatakse kahtluse alla pikaajaliste soojuse müügilepingute sõlmimise õiguslikkus, seatakse kahtluse alla kogu energiasektori investeerimiskliima stabiilsus. Pikaajaliste soojuse müügilepingute sõlmimise taunimine kahjustab uusi projekte oluliselt, kuna pangad ilmselt ootavad enne laenuotsuse tegemist olukorra selginemist. Pole keeruline ennustada, et müügilepingute ajaline lühendamine tabab kõige valusamini just väiksemaid soojatootjaid.  Ilmselt satuvad esmajärjekorras hätta Võru ja Kuressaare, kuhu riik on KIKi kaudu andnud koostootmisjaamade rajamiseks investeerimistoetusi kogusummas 100 miljonit krooni.

Laenuturult raha hankimine muutub võimatuks või igal juhul kalliks. Kaasata saaks riskikapitali, mille hind on aga paraku kõrge. Siis tõuseks ettevõtete normeeritud kapitali keskmine hind oluliselt üle 10 protsendi, mis on Konkurentsiameti poolt praegune nö laeks seatud. Lõpptarbijale tooks kõik see kaasa olulisemalt kõrgema energiahinna. Lõppkokkuvõttes jääksid sellistes tingimustes investeeringuid lihtsat tegemata.

 Soojuse turul on konkurents võimalik ainult lõpptarbija juures, kus konkureerivad erinevad kütteviisid. Nõnda on korraldatud turg näiteks Helsingis ja paljudes teistes linnades ja tulemuseks on ka madalamad hinnad. Mudel, kus konkureeriksid tootjad müügil võrguettevõttele ei toimi, kuna see toob hinnatõusu lõpptarbijatele.

Kui aga iga hinna eest siiski soovitakse konkurentsi olukorda soojuse turul, siis peaksid konkurendid olema võimelised varustama võrku soojusega kogu kauplemisperioodi jooksul. Mis tähendab, et võrgus peaks olema vähemalt kahekordne tootmisvõimsus, mille lõpptarbija kinni maksaks. Konkurentsiamet peaks kooskõlastama sellisel turul toimivatele tootjatele tänasest ligi poole võrra kõrgemad hinnad,  sest püsi- ja kapitalikulud tuleb ju vastavalt kaugkütteseadusele katta. Venemaal tulev gaas puhul ei peaks olema kahtlust kumb on Eestile pikas plaanis parem.

 Pikaajaliste lepingute sõlmimise mittelubamine viib muu hulgas ka olukorrani kus selge konkurentsieelis on Venemaalt tarnitava maagaasiga kütjatel. Seda eelkõige tänu sellele, et gaasivõimsuste ehitamine on suhtelist odavam kui näiteks puiduhakke ja turbavõimsuste rajamine. Samas on hetkel tarbijale puiduhakkest toodetava soojus selgelt odavam. Soojuse hind ja ka energiajulgeolek on mõlemad väga olulised teemad milledega tegelemist ei saa kindlasti edasi lükata ja valiku – Eesti metsast pärinev metsajääk versus

Loomulikult on neid, kes on huvitatud Venemaa gaasi siin müümisest, kuid Eesti julgeoleku huvides peaks siiski olema taastuvenergia kasutamine – eriti veel kui selle kütte toore pärineb Eesti metsatööstuse ülejääkidest. Raha ka toorme eest jääks ju Eesti metsaomanikele, mitte ei liiguks suure gaasifirma peakontorisse Moskvas.

Kaugkütte ja Jõujaamade Ühing on seisukohal, et pikaajaliste laenudega on võimalik kaasata võõrkapitali energiaturgudele, mis loob vajaliku konkurentsiolukorra ja tagab uute efektiivsete tootmisvõimsuste rajamise.

 Ühing on kohtunud erinevate parlamendijõudude esindajatega ja kuigi lootused on suuremad on lõplik otsus siiski seadusandja teha – tänases Postimehes esitatud väited, et justkui ettevõtjad muudaks seadusi ei ole kindlasti tõsi. Saame vaid loota, et probleemi käsitlemisel arvestatakse väga olulist sektorit esindava organisatsiooni seisukohtadega.

Kindlasti tuleb ümber lükata ka eksitav arvamus, et tegu oleks eksklusiivsete lepingutega, mille peal ei hakka kellegi hammas. See on valearusaam. EKJÜ  ettepanekud, mille oleme saatnud Riigikogul ja komisjonile ja fraktsioonidele,ütlevad vaid seda, et taastuvat allikat eelistatakse vaid siis kui hind ei erine alternatiivist rohkem kui 5% võrra. Ja hinda jääb kontrollima ning selle üle otsustama ikkagi Konkurentsiamet. Kui hind ei vasta nendele kriteeriumitele, siis on selge, et taastuvjaam on sunnitud kas hinda alandama tarbija jaoks või lahkuma turult ja asemele saab tulla ükskõik kes siis teisena suudab pakkuda soojust parema hinnaga.

Meie ettepaneku mõte on olnud, et kui täna Konkurentsiamet on piiratud vaid hinna jälgimisega, siis lisaks oleks võimalik arvestada ka Eesti energiajulgeoleku huvisid ning vähendada sõltuvust Venemaa gaasist.

Oleme seda ettepanekut teinud ka varem, kuid alles nüüd on tekkinud diskussioon selle üle – me tervitame seda ja oleme suurt osa Eestit soojusega varustajatena heameelega nõus andma oma panuse, et Eesti energiajulgeolek oleks tagatud parimal võimalikul viisil, nii nagu seadusandja seda sobilikuks peab.