• OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,16
  • EUR/RUB0,0095,44
  • OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,16
  • EUR/RUB0,0095,44
  • 07.10.10, 06:20

Tulekul karistus, mis karistabki

Kui praegu ähvardab juriidilisi isikuid finantsõigusrikkumiste eest kuni 500 000 krooni suurune trahv, siis finantsinspektsiooni arvates võiks summa samaks jääda, aga rahaühik peaks olema euro.
Äripäeva arvates on finantsinspektsioon õigel teel – praegune poole miljoni kroonine maksimumtrahv võib mitmemiljardiliste kasumitega turuosalisi pehmelt öeldes haigutama ajada. See on mõne juhi kuupalk. Äripäeva meelest on praegu karistused tõesti üsna väikesed ja mõnel suurpangal võib nii mõnelgi juhul olla lihtsam/odavam maksta trahvi, kui hakata mõnd ülisuurt tulu tõotavat tehingut vältima.
Samuti peaks suuremad trahvid ka turuosalisi rohkem motiveerima oma ettevõttes karmimaid reegleid kehtestama, oma sisekontrolliüksustel oma töötajate üle karmimat järelvalvet teostama hakata.
Suure tõenäosusega aitaks poole miljoni eurose karistuste hirm ehk vältida taolisi asju, mis on juhtunud viimastel aastatel me kurikuulsates investeerimis- ja pensionifondides.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler ütles, et kuigi nad on olnud viimasel ajal rikkumiste uurimisel aktiivsed, tundub neile vahel, et polegi mõtet väärteomenetlust alustada, sest 500 000 krooni on niivõrd marginaalne trahv, et mõnikord on ka advokaadikulud sellest suuremad. Kessleri sõnul on finantsinspektsioonis analüüsinud olukorda ja sellest järeldub, et Eestis on trahvid ühed Euroopa väiksemad. „Kuid karistus peab olema heidutav,“ ütles ta.
Äripäevale meenub, et see teema oli õhus juba 2007. aastal, mil finantsinspektsiooni tollane juht Raul Malmstein ütles: „Riigikogu otsusega tõusis tänavu jaanuaris maksimaalne trahvimäär varasemalt 50 000-lt kroonilt poole miljoni kroonini. See on samm edasi, kuid oleme jätkuvalt seisukohal, et trahvimäärad ei ole finantssektoris piisavad. Finantssektoris kohaldatavaid trahvi ülemmäärasid tuleb soovitud mõju saavutamiseks oluliselt rohkem tõsta.“
Kuid. Äripäevale teadaolevalt on seni suurim trahv, mis finantsinspektsioon määranud, olnud 300 000 krooni, mille pälvis SEB Pank oma likviidsusfondi skandaali tõttu. Ja Gild Fund Management teenis fondi investeeringute kohta valeinformatsiooni esitamise ning avalike aruannete mitteõigeaegse esitamise eest 250 000 kroonise trahvi.
Pluss kamaluga alla saja tuhande krooni jäänud rahatrahve. Nii võib tekkida küsimus, et milleks suuremad trahvid, kui senistki maksimummäära pole lõpuni ära kasutatud?
Ehk seetõttu, et trahvi maksimumi määrataksegi küllalt harva, ka mujal maailmas, maksimum määratakse vaid väga selgelt tõestatud ja väga küünilise juhtumi korral. Tavaliselt tehakse ikka karistaja ja karistatava vahel kompromiss. Ning kui maksimumi tõsta, suurenevad ilmselt ka reaalsed trahvisummad.
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.07.24, 11:20
Põlvkondade vahetust tuleks hakata varakult planeerima
Kui oled midagi suure hoole ja armastusega üles ehitanud, on loomulik, et soovid tagada ka selle püsimise. Olgu tegemist ettevõtte või perekonna varade edasiandmise planeerimisega, siis LHV privaatpanganduses ollakse oma klientidele toeks, et korraldada põlvkonnavahetus sujuvalt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele