Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulekul karistus, mis karistabki

    Kui praegu ähvardab juriidilisi isikuid finantsõigusrikkumiste eest kuni 500 000 krooni suurune trahv, siis finantsinspektsiooni arvates võiks summa samaks jääda, aga rahaühik peaks olema euro.

    Äripäeva arvates on finantsinspektsioon õigel teel – praegune poole miljoni kroonine maksimumtrahv võib mitmemiljardiliste kasumitega turuosalisi pehmelt öeldes haigutama ajada. See on mõne juhi kuupalk. Äripäeva meelest on praegu karistused tõesti üsna väikesed ja mõnel suurpangal võib nii mõnelgi juhul olla lihtsam/odavam maksta trahvi, kui hakata mõnd ülisuurt tulu tõotavat tehingut vältima.
    Samuti peaks suuremad trahvid ka turuosalisi rohkem motiveerima oma ettevõttes karmimaid reegleid kehtestama, oma sisekontrolliüksustel oma töötajate üle karmimat järelvalvet teostama hakata.
    Suure tõenäosusega aitaks poole miljoni eurose karistuste hirm ehk vältida taolisi asju, mis on juhtunud viimastel aastatel me kurikuulsates investeerimis- ja pensionifondides.
    Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler ütles, et kuigi nad on olnud viimasel ajal rikkumiste uurimisel aktiivsed, tundub neile vahel, et polegi mõtet väärteomenetlust alustada, sest 500 000 krooni on niivõrd marginaalne trahv, et mõnikord on ka advokaadikulud sellest suuremad. Kessleri sõnul on finantsinspektsioonis analüüsinud olukorda ja sellest järeldub, et Eestis on trahvid ühed Euroopa väiksemad. „Kuid karistus peab olema heidutav,“ ütles ta.
    Äripäevale meenub, et see teema oli õhus juba 2007. aastal, mil finantsinspektsiooni tollane juht Raul Malmstein ütles: „Riigikogu otsusega tõusis tänavu jaanuaris maksimaalne trahvimäär varasemalt 50 000-lt kroonilt poole miljoni kroonini. See on samm edasi, kuid oleme jätkuvalt seisukohal, et trahvimäärad ei ole finantssektoris piisavad. Finantssektoris kohaldatavaid trahvi ülemmäärasid tuleb soovitud mõju saavutamiseks oluliselt rohkem tõsta.“
    Kuid. Äripäevale teadaolevalt on seni suurim trahv, mis finantsinspektsioon määranud, olnud 300 000 krooni, mille pälvis SEB Pank oma likviidsusfondi skandaali tõttu. Ja Gild Fund Management teenis fondi investeeringute kohta valeinformatsiooni esitamise ning avalike aruannete mitteõigeaegse esitamise eest 250 000 kroonise trahvi.
    Pluss kamaluga alla saja tuhande krooni jäänud rahatrahve. Nii võib tekkida küsimus, et milleks suuremad trahvid, kui senistki maksimummäära pole lõpuni ära kasutatud?
    Ehk seetõttu, et trahvi maksimumi määrataksegi küllalt harva, ka mujal maailmas, maksimum määratakse vaid väga selgelt tõestatud ja väga küünilise juhtumi korral. Tavaliselt tehakse ikka karistaja ja karistatava vahel kompromiss. Ning kui maksimumi tõsta, suurenevad ilmselt ka reaalsed trahvisummad.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Inglise keskpank kavatseb karmistada krüpovaluuta reegleid
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Europol vahistas üle 130 lastega kaubitseja
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Järjekordne krüptofirma seisatas raha väljamaksed
Singapuri krüptofirma Vauld peatas väljamaksed oma platvormil ja palkas nõuandjad hindama oma tulevikuväljavaateid restruktureerimisest teiste firmadega liitumiseni.
Singapuri krüptofirma Vauld peatas väljamaksed oma platvormil ja palkas nõuandjad hindama oma tulevikuväljavaateid restruktureerimisest teiste firmadega liitumiseni.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.