Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjate tung riigikokku - on see riigile hea või halb?

    Tänane Äripäev kirjutab, et tervelt iga seitsmes riigikokku pürgija on ettevõtja.

    Äripäeva arvates on ettevõtjate kandideerimine igati tervitatav. Sest mida rohkem erinevaid vaateid, seda suurem tõenäosus, et iga valija leiab omale soosiku. Ning, et nii mõnigi ettevõtjaile muret tekitav ilming me majanduses saab kaardistatud. Ehk koguni parandatud.
    Tegelikult on ettevõtjate kandideerimine loogiline – juba sõna ettevõtja ise viitab ettevõtlikkusele. Kes siis veel ette peaks võtma, kui mitte ettevõtja? Kuid jätkem keelenaljad. Miks ettevõtjad siis riigikokku pürgivad?
    „Mind teeb murelikuks maaelu hääbumine,“ ütleb Arno Kirsimäe (Keskerakond), kelle arvates tuleb õhuke riik paksemaks kasvatada ja ettevõtte tulumaks kiiremas korras taastada. Andres Mõis (Reformierakond) tahaks võidelda väikeettevõtjate õiguste eest: „Pangad teevad väikeettevõtjatele liiga ja seda tuleks ohjeldada.“ Meelis Mõttus (IRL) nimetab põhjuseks Eestis lokkava „vusserdamise ja susserdamise“. Rein Pihlari (Iseseisvuspartei) põhjus on aga õite iseäralik – tal pole muidu kedagi valida! „Olemasolevad suurparteid ei väljenda enam minu vaateid. Nüüd on mul võimalus valida vähemalt kasvõi iseennast,“ põhjendab ta. Parteituna sotside nimekirjas kandideeriv Indrek Tiido aga tunneb, et tänu oma vanusele ja elukogemusele saab ta ühiskonnale kasulik olla. Tiido möönab siiski: „Ma peaks olema suhteliselt naiivne, kui ma eeldaks oma kandidatuuri seades, et ma osutuksin riigikokku valituks.“
    Äripäeva arvates kasutatakse ettevõtjaid lihtsalt häälepüüdjatena, peibutuspartidena. Sest eks ole ettevõtjad siiski omas vallas, ehk isegi maakonnas teada-tuntud inimesed, nad annavad paljudele tööd ning nende teod, eriti nende ettevõtmiste tulemused on ju näha. Ning, mis põhiline – kui ettevõtja suudab kasumit teenida, on ta järelikult asjalik inimene ja teab, mismoodi elu edasi võiks minna, võib valija mõttekäik olla.
    Tõsi, artiklist selgub ka, et pea viiendik neist kandideerijaist ei ole kõige seadusekuulekamad. Sellest kõnelevad nii maksuvõlad kui ka esitamata aruanded. Kindlasti on neil (ja teistel) veelgi luukeresid kapis klõbisemas. Näidake üht ettevõtjat, kes poleks elus kordagi kasvõi lihtlabasele maksude optimeerimisele läinud. Ja oletagem nüüd hetkeks, et riigikogu koosnekski vaid ettevõtjaist. Kas nad ruttaks omale teada olevate seaduseaukude lappimisele? Optimeerimisvõimaluste kinnikeeramisele? Kahtlane. Mis kasu siis oleks ettevõtjaist riigikogus? Stereotüüpne mõtteviis on, et ettevõtja lähtuks ka riigi asjade ajamisel pragmaatilistest, rahalistest kaalutlustest. Kuid kas seegi riigi seisukohalt hea oleks – riik ei tohiks olla ju pelgalt kasumit taotlev kodanike ühendus, ta peaks suutma kanda ka selliseid rahalises mõttes kahjumlikke funktsioone nagu laste koolitamine, nõrgemate ja väetimate abistamine, iseseisvuse ja korra kaitse, hädaabi ja palju muud.
    Siiski on hea, et kandideerite ring nii lai on - see näitab, et ettevõtjal pole oma riigist ükskõik. Kuigi jah, lõpptulemust see ilmselt ei mõjuta – on enam kui kindel, et kaalukama osa tulevasestki riigikogust moodustavad ikka igihaljad poliitstaarid ning usinad parteisõdurid. Ning elu läheb vana rada pidi edasi.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Inteli aktsia odavnes pärast nõrga prognoosi avaldamist
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Uuring: Eesti ettevõtja muretseb ellujäämise pärast rohkem kui lätlane või leedukas
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Bolti president: ametnikele valmis eelnõude saatmine on normaalne Bolt pelgab ärimudeli suurt muutust
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.