Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Loodame, et poliitikud suudavad turge lollitada
Nagu Äripäevast lugeda, võib Kreeka pankrot tähendada Eesti Panga osaluse kaudu Euroopa Keskpangas iga Eesti elanikule praeguse seisuga 126eurost väljaminekut.
Eesti valitsus asub järgmist, nn Portugali abipaketti arutama kuuldavasti tuleval nädalal. Reaalseid garantiisid ja raha väljamakseid toob see meie elanikele kaasa järgmisest aastast.
Just Eesti kontekstis ilmus sel nädalal kaks sümboolset kajastust välispressis. Soomlaste päevaleht Helsingin Sanomat kiidab eestlasi, kes on neist palju pragmaatilisemad – uus valitsus pandi kokku mängleva kiirusega ja Euroopa raskustes riikide toetamise üle polnud Eestis mingit valimiste-eelset diskussiooni.
Teine uudis Bloombergist, kes refereeris Läti ja Leedu keskpanga juhti, kes esmakordselt avaldas vähemalt sõnades kahtlust iga hinna eest euroga liitumise mõttekuse üle. Samuti on Poola, Tšehhi ja Ungari võtnud hoogu maha euroga liitumisel. Need riigid kaaluvad kahest halvast – euroga kaasaskäiv päästeplaani panustamine või eurota kallim raha hind – vähem halvemat. Neil on valik. Meil sellist enam mitte.
Just seetõttu võiksime praegu endale esitada kaks küsimust. Esmalt, kui palju olen nõus üle jõu elanud riikide päästmiseks kulutama, teadmata, kas ja kui palju ma tagasi saan? Ja teiseks, olen ma valmis uueks usaldamatuse tekkeks pangandussüsteemis, mis tähendab uue kriisi saabumist kaugelt enne tavapärast kümneaastast tsüklit?
Kui oled nõus üsna palju abistama ja su finantsiline rasvavaru piisav, võid rahus suvepuhkusele minna. Ära uudiseid enam loe. Teistele aga panen siinkohal edasi paar pealkirja kümnekonnast sarnasest uudisest, mille saatis mulle üks tuntud ettevõtja sel nädalal koos kaassõnaga: “Kumb enne langeb, USA või Euroopa, seda ma ennustada ei julge, aga mõlemal juhul on oodata kollapsit kogu pangasüsteemis.”
Siin need pealkirjad on: “USA valitsus laenab hetkel iga kulutatava dollari kohta 41 senti, 2 miljonit dollarit igas minutis”, “Bill Gatesi varandusest piisaks USA eelarvedefitsiidi katmiseks vaid 15 päevaks”, “USA riigivõla jagamisel teeks see iga sealse leibkonna kohta 125 475 dollarit.”
Võlakriis kogub tuure. Loodame siis, et poliitikud suudavad finantsturge lollitada ja veidigi armuaega võita, kuni majandus eelmisest kriisist toibub. Eesti igal juhul toibub. Möödunud nädalal revideeris statistika-amet Eesti I kvartali majanduskasvu veel tervelt poole protsendipunkti võrra üles. Uue ja parema SKP arvutanud statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talitusele igal juhul aitäh.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.