Võitlus Konkurentsi-ameti ja ettevõtjate vahel loob piirid

Eelmisel nädalal avalikustatud Riigikohtu lahendi järgi mõisteti Liviko juht Janek Kalvi ja tema ettevõte kartellileppe asjus õigeks. Lisaks antud juhtumile on kohtutes leidnud lahenduse või tiirlemas veel mitmeid konkurentsiseaduse pretsedente loovaid kaasusi.

Pretsetendi otsimine. Kui varem oleme kirjutanud muuhulgas ka Konkurentsiameti hambutusest, siis viimase pooleteise aasta jooksul on olukord kardinaalselt muutunud. Üha enam tuleb teateid kartellilepete kahtlustest, uurimistest ja läbiotsimistest. Meenutuseks kas või nn Eesti suurim metsaveofirmade kartell, samuti piimakartelli või majandusministri nõudmisel algatatud leivakartelli uurimine. Kõik nad on endiselt lahendamata ja loovad ühel või teisel moel pretsedendi.

Eestis ollakse reeglina uhked ettevõtlusvabaduse üle. Üheks selle nurgakiviks on õiglane konkurents, mis on riigi järelevalve all. Riigil on õigus ja kohustus üleastujaid karistada. Kuid selle kõrval ka juhendada ja õpetada. Äripäev kirjutas veel eelmise aasta lõpus pärast nn piimakartelli puistamisi, et viimasel ajal toimunud ohtraid uurimisi saab pigem seostada ettevõtjate teadmatusega - mis on konkurentsiseaduse kohaselt lubatud, mis keelatud. Ettevõtjad on tunnistanud, et janunevad vastavate koolituste järgi. See on kitsaskoht, mis vajab Konkurentsiameti tähelepanu.

Kuid ka ettevõtjad ise peaksid ennast reeglitega kurssi viima. Ettevõtjad alles hakkavad teadvustama konkurentsiseaduse keelatud ja lubatud piire. Teadmatus võib väga valusalt kätte maksta, sest spetsialistide hinnangutel on Eestis üks karmimaid konkurentsiseadusi Euroopa Liidus. Teadmatus võib kujuneda ka üsna kulukaks – ettevõtja võib kaotada nii raha, aega kui ka maine.

Seaduse lõplikud piirid saavad nii või teisiti paika kohtus. Midagi ei ole teha. Seadus on riigi ja ettevõtjate ühislooming. Seetõttu kiidame eelkõige ettevõtjaid, kes on julgelt kohtutee jalge alla võtnud. Lisaks tänaseski lehes kajastamist leidnud Liviko ja Janek Kalvi õigeksmõistvale juhtumile, meenub samalaadne kaasus alles käesoleva aasta maist. Siis jättis Riigikohus muutmata pankrotistunud ASi KPK Teedeehituse ja selle endise juhatuse liikme Kaupo Kaljuvee õigeksmõistmise konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises.

Eelnimetatud lahendid on näidanud, et ettevõtjal tasub lõpuni võidelda. Kuid ühtlasi sunnib panema Konkurentsiametile südamele, et kõik kohtusse ja avalikkuse ette jõudvad uurimised oleksid hoolikalt kaalutletud, sest vaid proovimiseks algatatud ja venima jääv uurimine võib hoopis konkurentsiolukorda halvendada, rikkudes põhjendamatult turuosalise renomee või viies ta pankroti äärele.

Mis saab edasi? Konkurentsiameti ülesanne on kitsaskohtadele näpuga osutada ning praegu kombatakse paljuski seaduse piire. Võib julgelt ennustada, et peagi ei jää tulemata ka süüdimõistev kohtuotsus. Seetõttu soovitame ettevõtjatele endiselt sedasama, mida tegime korduvalt eelmiselgi aastal: mõtelge hoolega enne, kui midagi ütlete või teete.

Autor: 1185-aripaev