• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eurokriis eurokriisiks, mis saab me oma riigist?

    Eesti riik on võtnud riigikontrolöri sõnul omale nii palju kohustusi, et ei pruugi tulevikus enam elujõuline olla. Kas ka Eestit ähvardab pankrot? 

    Riigikontrolör Mihkel Oviir nentis oma aastakõnes, et Eesti riik on võtnud omale nii palju kohustusi, et ei pruugi tulevikus enam elujõuline olla. Liberaalist rahandusminister pidas Oviiri ettekannet küll liigselt estraadlikuks, kuid selles on tõde sees.
    Niisiis, kas Eestit ähvardab pankrot? Oviir rääkis üleeile riigikogus, et riigi tulud on küll järjepidevalt kasvanud, kuid veelgi kiiremini on suurenenud õigusaktidega kinnistatud kulud. See tähendab, et riigi pikaajalise arengu toetamiseks paindlikult kasutatavat raha jääb aasta-aastalt suhteliselt vähemaks. Tänavu moodustavad seadustega kinnistatud kulud juba ca 75% kogukuludest. Oviir tõi ettekandes ka välja, et sotsiaalmaksust ei piisa enam ammu sotsiaalkulude katmiseks.Täpselt sama rääkis eile hommikul Kuku raadios ka SEB ökonomist Hardo Pajula, öeldes, et riigi pensionisüsteem on lõpu äärel, kuna riigi rahandus sarnaneb püramiidskeemile, mis töötab sarnaselt igale püramiidskeemile vaid siis, kui altpoolt juurdetulijaid on rohkem. Kah estraad?
    Eesti tulevik Euroopa kätes? Vähemohtlik ei ole ka uute kohustuste võtmine. Kui suuri kohustusi on Eesti valmis Euroopa võlakriisi lahendamiseks võtma? Kuluaarides räägitakse juba kahe triljoni eurosest abipaketist, millest neue osa oleks ca 10 miljardit eurot! Ning Eesti muutuks eeskujuliku võlakoormaga riigist aastaga absurdselt kõrge võlakoormaga riigiks. Jutud, et garantii ei ole võlakohustus, on tagasihoidlikult öeldes nõrk argument. Näiteks Prantsusmaa võib oma reitingu kaotada just garantiide suurendamise tõttu.Seega, kas Eesti on valmis ühel hetkel ütlema, et me ei võta enam täiendavaid kohustusi, kuna see pole meile lihtsalt jõukohane?
    Kuid tagasi Oviiri juurde. „Ma kardan, et seadustatud kulusid üle vaatamata ei jätku meil nendeks enam ühel hetkel raha või jäävad soiku arengusse panustavad investeeringud. Peame üle vaatama, kas meie sotsiaaltoetused töötavad tõhusalt ja täpselt; kas tervishoiu- ja hariduskulutused on olnud mõjusad; kas riigi tugi ettevõtetele on parim, mida saame anda,“ kirjutab ta aastakokkuvõttes.
    Äripäev kutsub üles riigikontrolöri juttu tõsiselt võtma. Ning probleemidele lahendusi leidma. Mõneti kummastav, et paarkümmend aastat üsna parempoolsete poliitiliste jõudude juhitud riik sellisesse olukorda, kus riigi kulud sotsiaalkulude alla kipuvad mattuma, üldse tekkida sai. Aga ärgem parastagem ega süüdistagem, otsigem parem lahendusi!
    Toetused vajaduspõhisteks. Alustagem lihtsamast, muutkem osa sotsiaalkuludest vajaduspõhisteks. Tegelikult on ju peaminister Ansip ise ka öelnud, et ei saa sellest lennukilt raha jagamises hästi aru. Pidades silmas kõigile võrdselt jagatavat lapsetoetust. Aga tehkem siis toetused vajaduspõhiseks. Veelgi enam, tehkem nad küsimispõhiseks! Kes leiab, et ei tule riigi/valla abita toime, läheb ja kirjutab avalduse. Oleme kindlad, et nii jõuab abi õigesse kohta ning, et kokkuvõttes kulud vähenevad – kel väga vaja pole, ei viitsi-tihka lihtsalt abi paluma minna.
    Teiseks, kas pole aeg asuda püramiidi parima näite – eripensionite kallale? Need kasvavad ju iga aastaga pea geomeetrilises progressioonis – mida kauem me riik kestab, seda enam ametnikke pensionile läheb ja seda suuremaks need summad (ja summade osakaal) kasvab. Samal ajal jääb töötajaid üha vähemaks...
     
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tegelikult oleme me eriolukorras – käitugem siis vastavalt
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Reklaamimüügi TOPi võitja: olime valmis suuremaks kukkumiseks
Äripäeva reklaamimüügi TOPi võitis Postimees Grupp, mille müügidirektori Taavi Lätti sõnul oldi eelmisel aastal valmis suuremaks kukkumiseks, kuna reklaamimüük sai koroonakriisist tugevalt pihta.
Äripäeva reklaamimüügi TOPi võitis Postimees Grupp, mille müügidirektori Taavi Lätti sõnul oldi eelmisel aastal valmis suuremaks kukkumiseks, kuna reklaamimüük sai koroonakriisist tugevalt pihta.
Fotod: varju hoidnud ERIALi niiditõmbajad astusid kohtu ette
Kohe algab Hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud isikute kriminaalasjas esimene sisuline arutelu.
Kohe algab Hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud isikute kriminaalasjas esimene sisuline arutelu.