8. august 2012 kell 4:45

ÄP: ESM nõuab Eesti kriitikat

Täna hakkab riigikogu täiskogu arutama Eesti liitumist Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM). Äripäeva on selle poolt, et Eesti lööb euro ja ühise majandusliidu päästmisel vahetult kaasa.

See ei tähenda, et peaksime seda tegema ükskõik, mis tingimustel. Ega seda, et peaksime hoiduma kriitikast. Vastupidi, peaksime olema häälekamad ning julgemad oma huvide kaitsel, seisukohtade tutvustamisel ja tingimuste määramisel. Seda nii Euroopas kui ka Eestis endas.

Seetõttu on näiteks rahandusminister Jürgen Ligi julged sõnavõtud Euroopas pigem tervitatavad. Tõsi, on arutluskoht, kas nende teravusaste võiks ehk olla madalam. Suurim puudujääk seisnebki selles, et pole üheselt selgeks väideldud, millised Eesti huvid üleüldse on. Nii on raske pidada ka sisulist diskussiooni.

Kindlasti on Euroopa Liit ja euro Eestile kasulikud. Esiteks majandusliit, mis võimaldab avatud majandusega väikeriigil hõlpsasti kaubelda. Ligi 70% Eesti kaubavahetusest toimub liidu sees. Teiseks poliitiline ja majanduslik stabiilsus, mis on toonud Eestisse investeeringud ja majanduskasvu. Vaatamata kriisile on Euroopa endiselt atraktiivne ja eriti Põhja-Euroopa, kuhu kuulub ka Eesti.

Jah, ühelt poolt oleme parajas supis. Juba aastaid kestva kriisi keskmes, millele euro kasutuselevõtt meile vaid lähemale tõi. Kuid teiselt poolt on Eestil võimalik mängida kaasa suures mängus, kus otsustatakse Euroopa tuleviku üle. Piltlikult lööme kaasa euroliigas endiselt maailma vägevatega, selmet madistada mudaliigas.

On väidetud, et kuna euro pole kasutusel ei Lätis, Leedus ega Ungaris, ei pea nad euro päästmisesse vahetult panustama. See on küll tõsi, kuid nad on ühtlasi taandunud ka passiivseteks sõnaõiguseta pealtvaatajateks. Euroopa tulevikku, kaasa arvatud nimetatud riike vahetult puudutavaid otsuseid, määratakse praegu ikkagi euroalal. Me saame sõna sekka öelda, selle kaal sõltub juba meist endist, meie huvidest ja argumentidest.

Euroliit vajab turvavõrku ja ESM võib olla samm selles suunas. Võib ju öelda, et sellise oleks pidanud looma juba eelnevalt, enne euro kasutusele võttu. Kuid sellest targutamisest on probleemi lahendamiseks täna väga vähe abi, pigem üldsegi mitte.

ESM ei tohi mõjuda populisimile punase rätikuna, kus argumentide asemel valdavad mõlemalt poolt emotsioonid. Olgu see Marianne Mikko kiusu pärast hääletamine. Keskerakonnast eraldunud nn demokraatide püüded ESMi laineharjal tähelepanu köita. Või koalitsiooniparteide järjekindel püüd siduda teema varem saadud eurotoetustega.

Olukord peegeldab osaliselt poliitikute tegemata tööd, ESMi mehhanism on sedavõrd keeruline, et selle lahtiseletamisel jäävad hätta ka eksperdid. Keerukus ja selgusetus ei ole omakorda kindlasti Eesti huvides. ESMist koos seda saatvate meetmetega kujuneb tõhus vahend vaid juhul, kui see on selle liikmete, kaasa arvatud Eesti, huvides.

Proovikivid. Et oma seisukohti ka tulevikus kaitsta, kas ESM, võlakriisi päästemehhanismi või sügavama integratsiooni teemal eeldab, et paigas on meie endi huvid. Plussid, miinused.

Viimane nõuab aga avalikku arutelu neil teemadel. Õiguskantsleri algatatud ja Riigikohtus lahendi saanud arutelu on selle esimeseks, kuid juba mõjukaks sammuks. On ju ka tänane ESMi arutelu riigikogu suures saalis muuseas üks selle tulemitest. Ka edaspidi ei tohi avalikkus valvsust kaotada, sest kriitilised küsimused kerkivad üha uuesti.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum