17. oktoober 2012 kell 3:45

ÄP: kaubandus võidurelvastub

Seitsme miljoni külastaja meelitamiseks laieneb  Ülemiste Keskus enam kui kaks korda. Investeering kaubanduses pole sugugi erand, vaid saamas pigem reegliks.

Äripäeva hinnangul on kaupmehed alustanud Eesti turul võidurelvastumist, olles ühed julgemad investeerijad. Eesmärk on ilmselt kasutada ära soodsat, madala intressiga laenuaega selleks, et sihtida parimat positsiooni mõne aasta pärast, kui majandus taas kasvule pöördub. Juba käesoleva aasta esimesel nädalal kirjutasime, et kogenud kinnisvarahaid ennustavad Eestile kasvu.

Miks? Saime toona kinnitust, et vaatamata väikesele turule planeeritakse Tallinnasse lähiaastatel rajada vähemalt kuus uut kaubanduskeskust. Seejuures edu ennustati eelkõige turule naasvatele kogenud ja tunnustatud tegijatele. Kuna tegu on kapitalimahuka, aega ja teadmisi nõudva ning piisavalt riskantse projektiga, näitab ainuüksi reaalsete plaanide olemasolu, et vaatamata ümbritsevale ebakindlusele ja määramatusele, näevad pikaajalised investorid Eestis endiselt kasvupotentsiaali.

Kui toona kogusime turul liiklevad jutud kokku, siis täna saame reastada reaalselt väljakuulutatud plaanid. Ülemiste kõrval on jõuliselt investeerima asunud ka näiteks Selver. Tõsi, kaubanduskeskuste asemel panustab börsifirma Tallinna Kaubamaja uue kodupoodide kontseptsiooni ning plaanib avada lähiaastatel mitmeid väikekauplusi erinevates linnades. Mitmel pool on kopp juba maasse löödud.

Ülemistele põhiline konkurent on aga börsile naasmisega näppu lõiganud Pro Kapital. Ettevõttele kuuluv Tallinna Moekombinaat rajab Peterburi, Tartu, Järvevana ja Suur-Sõjamäe teede ristumiskohta 131 000 m² üldpinnaga kaubanduskeskust. Viimane on ka põhjus, mis sundis Ülemiste omanikke Linstow otsuse tegemisel kiirustama. Sest lähedale Lasnamäele, J. Smuuli tee ja Narva maantee ristumiskohta, plaanib järjekordne börsifirma Merko Ehituse sõsar kinnisvaraarendusettevõtte E.L.L. Kinnisvara rajada 2014. aastaks 100 miljonit eurot maksva keskust.

Väide, et kaubanduskeskused ei tasu ennast ära, ei põhine faktidel. Esiteks on Eestis tegutsevad kaubakeskused väga kõrge rentaablusega. Näiteks Rocca al Mare Kaubanduskeskus lõpetas 2010. aasta ligi 100% rentaablusega. Teiseks on olemasolevad kaubanduskeskused üürilistest pungil ja uutele või konkurentidele ei jätku ruumi. Eesti kaubanduspinna turgu domineerivad suuremad kaubanduskeskused, milles on ruumi alla ühe protsendi. Ning juba uut kaubanduskeskust ehitama asudes on paigas suur hulk rendipindadest kaetud.

Aga unustada ei saa sedagi, et näiteks Tallinnas on endiselt kaubanduskeskuste poolt vähe või üldse asustamata kohti, kuhu tasub investeerida. Näiteks ligi 100 000 elanikuga Lasnamägi. Või Kopli ja Pelgulinna rajoon. Ilmselt on investoritele kindlust lisanud ka viimasel aastal toimunud sisetarbimise kasv. Masu läbinud investorite usk toetub ikkagi arvudele.

Lisaks näevad nad Tallinna märksa suuremalt kui tavapilk. Läänemere kaubahoovina. Seda ei külasta ainult kohalikud või lähivaldade elanikud, vaid neile lisanduvad miljonid ostuturistid, kelle hulgas domineerivad soomlased, aga üha enam ka näiteks venelased.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum