• Jaga lugu:

    Äripäeva raadio tähistas teist sünnipäeva

    Äripäeva raadiosaadet salvestati täna päeval otse Äripäeva kontori aatriumist, kus külalised said intervjuusid kuulata ja torti süüa.Foto: Liis Treimann

    Äripäeva raadio tähistas täna oma teist sünnipäeva otsesaatega Äripäeva toimetusest, kus räägiti nii raadio raskest sünnist, praegustest tegemistest kui ka suurest tulevikuplaanidest.

    Vähe on teada, et jaam sündis juhusest ning käivitumine rippus juuksekarva otsas. Äripäeva peadirektor Igor Rõtov rääkis kuulajatele, kuidas pidi ideed ja äriplaani oma raadiojaamast Äripäeva omanike ees kaitsema.
    "Sain juhuslikult teada, et üks raadiosagedus on konkursile kuulutatud. Tulin toimetusse, ma ei tea, mis mulle pähe lõi ja ütlesin, et kuule, teeme avalduse. Saatsime ja unustasime. Paari kuu pärast tuli teade, et oleme konkursi võitnud. Appi, mis nüüd saab!" meenutas Rõtov.
    Tehti äriplaan ja mindi omanike ette raha küsima, kuid omanike suust kuuldi, et sellisesse kohta pole mõtet raha kulutada.
    "Raha ei ole, omanik ei taha, aga midagi jäi kripeldama," tunnistas Rõtov. Kuigi vahepeal saadeti konkursi korraldajale juba teade, et Äripäev loobub raadio tegemisest, leiti lõpuks, et äriplaani saab omanike vastuseisust hoolimata siiski ellu viia, aga ainult nii, kui kõik tegemise kulud oleksid juba esimesest päevast kaetud.
    Nii leiti raadio alguses appi suursponsor Infortar ja Ain Hanschmidt ning tööd tuli toimetusel teha kõvasti. "Mina, Meelis Mandel ja Aivar Hundimägi hakkasime ka ise raadiot tegema. Teed hommikuprogrammi ära ja siis teed veel oma tavalise tööpäeva otsa. Ajakirjanikud loevad jõudehetkedel uudiseid. Meid kannustas entusiasm. Üks hetk vaatasime otsa, et mida kuradit me teeme, kas niimoodi saab. Poole aastaga saime murdepunktidest üle, majanduslikult jalad alla. Äkki olimegi mäel."
    Rõtov avaldas heameelt, et toimetuse ajakirjanikel on kogu aeg olnud teadmine, et ajakirjanik ei ole kanalis kinni - tuleb teha paberit, veebi, audiot, fotot, videot. "See valmisolek oli olemas, pigem oli keerukus see, et tegime seda imeväikese ressursiga. Väga paljud inimesed tegid üleinimlikke pingutusi, et see asi ellu viia."
    Ain Hanschmidt ütles, et Infortar tuli esimesena Äripäeva raadio suureks reklaamiostjaks, sest kunagi ütles Björn Wahlroos, et 80 protsenti inimestest ei tea majandusest mitte tuhkagi. "Tunnetame seda ka valitsuse otsuste näol. Majandusharidust on vaja. Kui Meelis Mandel ja Aivar Hundimägi ja Igor Rõtov ja Priit Jõgi tulid ja rääkisid, kuidas nad hakkavad inimesi harima, siis hullusena ma seda ei näinud, ma nägin, et see äriplaan viiakse ellu." Hanschmidt uskus, et toimetusel on vajalik kogemus olemas.
    "Kui tahame, et Eesti rahvas kestaks, on vaja hoida keelt ja kultuuri, aga mina lisan juurde, et peab ka Eesti majandust hoidma ja arendama." Tema sõnul on riik tugev siis, kui majandus on tugev, aga majandus on tugev siis, kui rahvas on hästi haritud. "Ja selle missioon on Äripäev endale vist tahtmata või sihikindlalt võtnud."
    Kui seni levis raadio Tallinnas ja Harjumaal, siis sellest sügisest saab saateid kuulata üle Eesti, lisandumas on uusi saateid ning uudiseid on ka järelekuulamiseks, rääkis Äripäeva raadio juht Birjo Must. Miks on podcast'indus kuum ja kuhu see sektor areneb, rääkis salvestusel Äripäeva reklaamijuht ja Äripäeva raadio käivitaja Priit Jõgi.

    Kuula tänast lustakat saadet raadio podcastid'e keskkonnast siit:

    Vaata ka galeriid meeleolukast sündmusest:
    Äripäeva raadio 2. sünnipäev. Fotod: Liis Treimann, Andras Kralla
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Kallas: Keskerakond peab peretoetuste eelnõust loobuma Kiik: toetuseid saaks finantseerida maksutõusuga
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.