Määrdunud fassaadide hooldus – mida peaks teadma ja millega arvestama

Kõige suuremaks fassaadide määrdumise põhjuseks on saastumine vetikate ja hallitusseentega, mille ühine nimetaja on biosaaste.

Hoonete fassaadidel leidub vetikaid ja hallitust, mis on nähtavad hallikasrohelise, mustjaspunase või isegi musta tonaalsusega. Kaetud võivad olla paljud erinevad materjalid, näiteks krohv, värv, puit, metall, klaas, klinker, plastik või betoon.

Biosaaste ei kahanda hoone füüsilist funktsionaalsust. Küll aga võib see mõjutada hoone konstruktsiooni seenhaigusesse nakatumise riski ja seda eriti materjalidega, mis on vastuvõtlikud bioloogilistele mõjuritele, nagu puit. Samuti võib biosaaste mõjutada ka betooni, kui see on kaetud paksu vetikate või sambla kihiga, hoides niimoodi betooni kogu aeg niiske või lausa märjana.

Millised tegurid mõjutavad seente ja vetikate nakatumist?

Biosaaste arengut ei saa hinnata sada protsenti usaldusväärselt. Üldine reegel on see, et püsivalt kuiv pind on tavaliselt biosaaste vaba(m) ning kiiresti kuivavatel pindadel on väiksem tõenäosus nakatuda. Seetõttu on biosaastest ohustatud kohad just sademe ja pritsmevee piirkonnad, samuti püsivalt niisked alad. Lisaks on biosaaste levik alati tingitud mitme teguri koostoimest. Mõningaid tegureid saab aktiivselt mõjutada ja seeläbi nakatumise ohtu märkimisväärselt minimeerida.

ENNE. Kortermaja Tallinnas osaliselt määrdunud ja osaliselt lagunenud fassaadiga.  
PÄRAST. Osaliselt uuendati viimistluskihti ning osaliselt renoveeriti lagunenud fassaadi. Samuti selgitati välja ja kõrvaldati probleemi põhjus.  

Kuidas vähendada fassaadide biosaastega nakkumist ning seeläbi riske inimestele ja keskkonnale?

Fassaadi kaitse biosaaste eest algab projekteerimisest ja ehitamisest. Projekteerijad ja ehitajad, samuti tellijad ja hoonete kasutajad peaksid olema teadlikud erinevatest meetmetest hoone kujundamisel. Projekteerimisel on oluline roll, et fassaad kestaks ja püsiks pikka aega puhas.

Kuna kuivad või kiiresti kuivavad pinnad nakatuvad vetikate ja hallitusseentega palju vähem, aitab saaste teket ennetada näiteks suurema räästaga katus ning seina äärest vee eemale juhtimine. Horisontaalsete katete lahendused, nt parapetid ja aknaveeplekid, peaksid olema piisava kalde ja väljaulatusega, pritsmevee tsoonides tuleks tagada vee kiire eemale juhtimine. Võrreldes biotsiidide kasutamisega oleks neil meetmetel püsiv/pikaajaline mõju.

Samuti on võimalik kasutada spetsiaalse koostisega viimistlusmaterjale:

1. mis hoiavad fassaadi pikemalt kuivana ehk ei märgu (on hüdrofoobsed) või soodustavad fassaadi kiiret kuivamist;

2. millele ei kinnitu nii kergesti mustus (ei ole termoplastilised ehk neile ei kleepu mustus);

3. mis lagundavab enda peal orgaanilist mustust, muutes fassaadi niimoodi n-ö isepuhastuvaks (kõik värvid ei ole automaatselt isepuhastuvad).

On ka olukordi, kus on raske hakkama saada ilma biotsiide sisaldavaid materjale kasutamata. Sel juhul soovitame kasutada biotsiide sisaldavaid viimistlusmaterjale (värve või krohve). Nii on ka biotsiidi sattumine keskkonda minimiseeritud.

Mida teha fassaadi korrashoidmiseks?

Fassaadipinnad vajavad regulaarset hooldust, mis aitab vähendada suuremaid kahjusid (kulusid). Sobimatud puhastusmeetmed võivad kahjustada fassaadi ja ka keskkonda. Soovituslik on koostada individuaalne hooldusplaan, millega saavad abiks olla selle ala spetsialistid.

Esmatähtis on kontrollida fassaadi seisukorda (vähemalt korra aastas), puhastada seda tolmust ning biosaaste esmakordse kasvu korral kohe puhastada (nt max 30bar survepesu teel). Fassaadi puhastamine kuiva pehme harjaga kohtades, kus on kogunenud tolm või maapinna mustus, võib vähendada oluliselt nakatumise ohtu. Fassaadide paremaks või kiiremaks kuivamiseks tuleks kahjustatud pindade läheduses olevad põõsad ja puud pügada või maha lõigata. Regulaarse hoolduse ja korrashoiu abil on võimalik võidelda ilmastikuga seotud vananemise ja biosaastega nakatumisega.

Suuremad hooldustööd on soovituslik lasta teha spetsialistidel. Enne tööde teostamist kontrollitakse fassaadi seisukorda, kontrollitakse lahendus(t)e sobivust ja ka keskkonna mõju. Suuremate kahjustuste korral on soovituslik tellida valdkonna ekspertidelt kogu hoone välisosa (sh fassaad, katus, avatäited jne) audit, mille käigus selgitatakse välja määrdumise ja/või lagunemise põhjused.

Fassaadide hooldustöödel kasutatakse peamiselt kahte tüüpi lahendusi:

A: biosaastega nakatunud fassaadi töötlus, puhastamiseks mõeldud toodetega (biotsiide sisaldavad erinevad pesu või leotusained);

B: uued fassaadi pinnakatted – spetsiaalsed viimistlusmaterjalid, millel on bio­saaste vohamist takistavad omadused või sisaldavad vähesel määral biotsiide, et takistada nende pinnal vetikate kasvu.

Esimest varianti ei soovita, sest see koormab oluliselt keskkonda, on ohtlik inimestele ning toime on lühiajaline. Soovitame kindlasti teist varianti.

Uue pinnakattega renoveerimise korral tuleb olemasolev biosaaste ja mustus/tolm enne värvimist võimalikult hästi eemaldada. Eelistatud on pesulahendus, kus pesuvette ei lisata pesuaineid või biotsiide ning pesuvett (ka ilma lisanditeta) ei lasta valguda seina juurde pinnasesse, vaid kogutakse pesu ajal kokku ning juhitakse hoonest eemale (nt drenaaži süsteemi). Kui pesuvesi valgub mööda seina pinnasesse, filtreerub biosaaste pinnase kihile ning võib lenduda, kuivades sealt uuesti fassaadile, millega kiirendab oluliselt saastumist. Hoolikas pesu on uue pinnakatte püsivuse ja saastumise vastase toime saavutamiseks oluline osa. Enne värvimist on vaja kindlasti pestud pind kruntida. Seda on soovituslik teha spetsiaalse biotsiide sisaldava krundiga, mida ei ole vaja maha pesta ning mis jääks värvikihi alla. Nii ei ole ohtu, et see vihmaga keskkonda uhutakse ning seeläbi keskkonda ohustaks. Samas annab see oluliselt suurema vastupanuvõime (värvi all ja sees) biosaastele.

Värviks kasutada sobivaimat pinnakattelahendust, mille valik võiks lähtuda eelnevalt kirjeldatud erinevate pinnakatte omadustest, pidades silmas hoonet ja keskkonnatingimusi.

Biotsiide sisaldavate vahendite riskid

Biotsiid ehk ökotsiid on elusorganisme surmav kemikaal. Biotsiide saab jagada pestitsiidideks (nt fungitsiidid, insektitsiidid, algitsiidid) ja antibakteriaalseteks aineteks (nt antibiootikumid). Biotsiidide toimimiseks peavad need jääma puhastatavale või kaitstavale pinnale (nt värv või krohv) ning olema vetikate ja seente jaoks toksilised. Vastasel juhul jääb soovitud efekt saavutamata. Biotsiidide kaitsev toime on ajaliselt piiratud, kuna toimeained pestakse maha või need lagunevad.

Näiteks sambla eemaldustööde käigus kantakse pinnale biotsiidi spetsiaalne lahus, mis umbes 20 minuti möödudes pestakse maha. Biotsiide sisaldav pesuvesi valgub mööda seina või katust otse maapinda. Üldjuhul tuleks (Saksamaal on see isegi nõutud) selline pesuvesi kokku korjata ning utiliseerida ohtliku jäätmena. Fassaadipinnal oleva biotsiidi (ka juhul, kui biotsiidi lahus kantakse pinnale eraldi peale pesu) peseb vihm paari aastaga pinnasesse, misläbi see satub inimese elukeskkonda (tolmuna, aias kasvavad köögiviljad, põhjavesi). Seetõttu on oluline biotsiidide mõju keskkonnale ja inimeste tervisele vältida ning neid mitte kasutada või kasutamist minimeerida.

Uuri lisa fassaadihooldus.ee

Hetkel kuum