Ettekujutus tulevasest kodust

Artikkel

- Uudised
- Mariliis Pinn
- 21. juuni 2015 kell 12:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettekujutus tulevasest kodust
Uusarendusse korterit ostes tasub sisustuse paigutus juba enne ehitust selgeks mõelda.Foto: Lumi Capital
Majal, kus korteri ostsime, pole veel katust peal, aga ma tean juba, kuhu köögis kohvimasin tuleb.
Naiivselt võib arvata, et kõigepealt ehitatakse korter valmis ja pärast saab hakata vaatama, kuhu, kuidas ja mida panna. Kui on vähegi võimalik, tasub enne juba arendaja, ehitaja ja sisekujundajaga oma soove arutada. Hiljem ümber teha on keerulisem, kirjutab 17. juunil ilmunud Äripäeva ajakiri Sisustaja.
Niisiis, otsustasime osta korteri pärast seda, kui olime käinud majaplatsi vaatamas. Tol hetkel oli platsil vaid ekskavaator. Projekt oli aga paljulubav.
Hingasime kergendatult, sest suur töö, leida sadade pakutavate seast parim, oli tehtud. Kuid kohe tulvas kaela laviin uusi küsimusi.
Vali arukalt
Mõtle välja, mida tahad. Näiteks, kas eelistad vanni või sauna, tahad tapeeti või värvitud seinu, avatud või eraldi köök.
Leia korter, mis vastab peaaegu kõigile tingimustele.
Uuri arendajalt, kas soovitud muudatusi on võimalik teha. Kui ei ole, ole valmis hiljem ümber ehitama ja arvesta selleks lisaeelarvega. Või otsi edasi. Kõiki lahendusi kõigisse korteritesse lihtsalt pole võimalik teha.
Pane võimalikult detailselt kirja kõik oma soovid: palju kapiruumi, kus ja mida hoida, kas kõik majapidamises vajalikud seadmed ja asjad on endale koha leidnud.
Pane paika detailne plaan, vaata, et erinevad projektid omavahel klapiksid. Elektriprojektil oleks lülitid märgitud õigesse kohta, et sisekujundusprojektil need poleks näiteks kapi taga.
Köögisaare dilemma
Arendaja oli kööki projekteerinud saare, kus peal pliit ja kraanikauss. Teades enda harjumusi, oli selge, et nii see ei jää. Ei jõua hallata seda basseini, mis veepritsmetest tekib.
Seadsime sammud köögieksperdi manu. Kuidas saab hea? Ta kinnitas minu kahtlusi, et sel viisil on tõesti rohkem ruumi vee pritsimisele. Niisiis, kraanikauss seina äärde tööpinda. Sellega tuli uus kanalisatsioonilahendus. Ka lampide paigutus muutus, mis tähendas ka natuke teistsugust elektriprojekti.
Köögisaarel oleva pliidi kohale kubu ehitamine on teine suur peavalu. Kui panna madal, siis on oht, et pikemad inimesed löövad selle vastu pea ära. Kui panna lakke integreeritav, siis kas see ikka toimib piisavalt hästi, et imeks kõik toiduaurud endasse. Üks räägib ühte ja teine teist juttu, kuid avatud köögis kubuta ei saa.
Kahe vahel vannitoas
Korterisse me sauna ei soovinud. See tähendas olemasoleva sauna vannitoaks ümber korraldamist. Valida oli plastvanni ja kallima kivivanni vahel. Kumbki vann pakub erinevaid võimalusi, kuid sisekujundajaga kohtudes saime kindlust, et kivivanniga saame kasutatavama ja ilusama vannitoa.
Paigutusvalikud
Kui mõni detail tundub ebaoluline, siis pole see seda teps mitte. Näiteks on plaanitud kõigisse magamistubadesse seinatäis kappi. Meie seda ei tahtnud ning oletasime, et saame neist lihtsalt loobuda. Eksisime. Nimelt jookseb kapi tagant ventilatsioonitoru, mida kapp oli kavandatud katma. Seega kui seinasuurust kappi ei soovi, tuleb ventilatsioonitorule karp ümber ehitada.
Majal veel katust pole, aga meie teame juba, kuhu köögis tuleb kohvimasin, millisesse kappi paneme tassid, mis mööbel kuhu tuppa tuleb ja kus on vannitoas nagid. Edasi peaks tapeedid välja valima ja otsustama köögimööbli värvi.
Nipp – muuda valge vannituba värvikaks põnevate põrandaplaatidega.Foto: Lumi Capital
Hea algus kohvikannuloogikaga
Kristel Jakobson, Haka Disain
Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid eelistusi ja vajadusi. Värske korteriomaniku arvamus ja lähenemine on kindlasti õiged, kuid samas ei tohiks unustada, et need mõtted ja soovid ei rahulda igat inimest.
Anonüümsete korterite projekteerimisel ei ole võimalik kõigi soovidega arvestada, kuid paljude arenduste puhul annaks ja võiks ruume üldiselt paremini planeerida ja kvaliteetsemat siseviimistlust pakkuda. Viimistlusmaterjalid ja sanitaartehnika kipuvad tihtipeale just odavamast hinnaklassist olema, ning kõige ümbertegemine on ostjale topelt kulu. Mõni korterihuviline jätab ostu sooritamata, teine aga teebki korteri ümber.
Tekib küsimus, kas alati on arendajal mõistlik kõik siseviimistluseni välja ehitada. Ilmselt ei ole ka siin ühest vastust, on neid, kes just soovivad valmislahendust, ja ka neid, kes tahavad ise ja isikupärasemalt lahendada.
Sisearhitektil ratsionaalsemad valikud
Kui kodukujundaja analüüsib teemat puhtalt enda soovide põhjal, siis sisearhitekt peab vaatama laiemalt, kuulama ära tellija ja tema soovid ja pakkuma neid soove arvestades parima lahenduse. Vajadusel suunama ja pakkuma välja ka ratsionaalsemaid alternatiive, kui juhtub, et tellija kinnisidee mõnes kontekstis lihtsalt ei ole võimalik.
Sisearhitekti töö on luua terviklik lahendus, mis suhestuks ka keskkonna ja arhitektuuriga. Korteri lahendus on uutes arendustes anonüümne, kuid siiski peaks lahendus haakuma arhitektuurse kontseptsiooniga ja nii nagu ka arhitektuur suhestuma keskkonnaga. See on muidugi ainult esteetiline ja stilistiline pool.
Suurt rolli mängib ka arendaja, see, millist kvaliteeti soovitakse pakkuda ja kui palju investeeritakse. Odavate pakettide puhul dikteerib lahendused ja valikud hind ning tihtipeale sisearhitekte ei kaasatagi.
Mistõttu ongi kõige õigem soetada korter enne, kui karp valmis ja viimistlus paigas. Kuna tühja karbina arendusi on väga vähe, peaks kriitilise meelega korteriostja pikemalt otsima ja ette planeerima, et jõuaks ilma suurte kulutusteta ja õigel hetkel oma plaane ka teostada.
Reegliteta reeglid
Sisearhitekti abi peaks kasutama esimesel võimalusel, et vaadata juba ehitusfaasis üle planeering, mida hiljem on kulukam ümber teha. Sama kehtib ka põrandate, uste ja sanitaartehnika kohta. Seinte värvimine ja tapeetimine on lõbu, mida võib ja saab muuta kerge vaevaga.
Elektriprojekt tuleks kindlasti üle vaadata, kas pistikute kogused ja asukohad vastavad vajadustele. Ka valguslahendusi annab muuta huvitavamaks ja mitmekesisemaks. Kas tahta lisaks karniisivalgust, eraldi maalivalgusteid või lihtsalt seinavalgusteid. Anonüümsetes korterites väga detailseks ja keeruliseks valguslahendustega ei minda, kuna lõppkasutaja soove ja eelistusi lihtsalt ei teata, nii on lahendused praktilised ja pigem lihtsad.
Köögi planeeringus ei ole kindlat reeglit, et saarel käib pliit ja valamut mitte. On inimesi, kes eelistavad valamut saarel ja on sellega väga rahul. Ka segisti valikust ja valamu suurusest oleneb, kui palju veepritsmeid ümberringi tekib, ja ka kasutajast endast. Kahjuks valmis ehitatud korterite puhul on seda muudatust tülikam ja kulukam teha, ning alati ei olegi see võimalik. Köögis vajab kindlasti üle vaatamist, et vee ja elektri otsad saaksid õigetesse kohtadesse.
Erinevalt planeeringust võivad tapeedid, seina- ja mööblivärvid jääda kujunduse lõppfaasi, sest projekteerimisetapis on need veel vähetähtsad. Kuid tõesti, kohvimasina või muude köögiseadmete asukohad peaksid juba ehituse algfaasis teada olema, et vajalikud pistikupesad kohe õigesse punkti saaks.
Hetkel kuum