• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigieelarve seni veel miinuses

    Võrreldes eelnevate aastatega on laekumised riigieelarvesse aasta esimesel poolel küll protsentuaalselt vähenenud, kuid eelarvelise finantseerimise tase on suudetud hoida eelnevate aastate tasemel, väitis rahandusministeeriumi asekantsler Agu Lellep.
    Tema sõnul on see võimalikuks osutunud tänu suhteliselt suurtele ülelaekumistele eelmise aasta eelarves. «Usun, et esimesel poolaastal kulutatakse ära 48--49 protsenti plaanitud eelarve mahust ehk 2--3 protsenti rohkem, kui laekub,» rääkis Lellep. «Kasutame ajutise reservina ületulnud positiivset tulemit, mis on veel jaotamata. See on meid tugevasti aidanud kulude finantseerimisel.»
    «Inflatsiooni tingimustes, kui see on 20 protsenti aastas, võib pidada normaalseks, kui esimesel poolaastal laekub 45--46 protsenti eelarve mahust,» lausus Lellep. «Selle võrra laekub teisel poolaastal rohkem ja selles tempos ka praegu laekumised tulevad. Ootame juba tulude kasvu.»
    1996. aasta riigieelarve seaduses on ette nähtud riigikassa tagavara 52 miljonit krooni. Kui kulusid tahetakse teha ennaktempos ehk pool esimesel poolaastal ja teine pool teisel poolaastal, peaks reserv moodustama Lellepi hinnangul umbes viis protsenti eelarve mahust.
    «Kui eelmisest aastast ületulnud tulem otsustatakse jaotada teisel poolaastal lisaeelarve kaudu, oleme omadega mäel,» kinnitas Lellep. «Suurenevad tulud tagavad siis vajalikud finantsid. Meie arvates peaks reserv, mis aasta lõpus üle jääb, olema 500 miljonit krooni,» lisas Lellep. Ebaregulaarsete laekumiste tõttu riigikassasse oleks Lellepi sõnul vajalik ka erinevate finantsinstrumentide kasutamine tulevikus. «Laenudest ma ei taha veel rääkida, kuid edaspidi tuleks küll võtta ajutist kassa tagavaralaenu,» rääkis Lellep.
    «Kui rääkida kassa tugevdamise laenust või arvelduskrediidist, peaks see olema suhteliselt lühiajaline,» selgitas Lellep. «Arvestades, et aasta teisel poolel tekib igal juhul vaba raha, mida on võimalik tähtajaliselt paigutada, peaksid laenukulud saama kaetud.»
    «Laenud oleksid selliseks ajutiseks ressursiks, et saaks kõik riigile vajalikud kulud õigeaegselt katta,» lisas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nafta hind tõuseb kuuendat päeva ja lõppu ei paista
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Vedaja investeerib ka laes hindadega: midagi teha pole, tuleb osta igal ajal
Arco Transpordi üks omanik ja juht Ivo Krumm tõdes, et kuigi hinnad kerkivad ja masinate tarneajad on tavapärasest kaks korda pikemad, tuleb konkurentsis püsimiseks investeerida ka keerulistel aegadel.
Arco Transpordi üks omanik ja juht Ivo Krumm tõdes, et kuigi hinnad kerkivad ja masinate tarneajad on tavapärasest kaks korda pikemad, tuleb konkurentsis püsimiseks investeerida ka keerulistel aegadel.