Riigieelarve seni veel miinuses

Võrreldes eelnevate aastatega on laekumised riigieelarvesse aasta esimesel poolel küll protsentuaalselt vähenenud, kuid eelarvelise finantseerimise tase on suudetud hoida eelnevate aastate tasemel, väitis rahandusministeeriumi asekantsler Agu Lellep.

Tema sõnul on see võimalikuks osutunud tänu suhteliselt suurtele ülelaekumistele eelmise aasta eelarves. «Usun, et esimesel poolaastal kulutatakse ära 48--49 protsenti plaanitud eelarve mahust ehk 2--3 protsenti rohkem, kui laekub,» rääkis Lellep. «Kasutame ajutise reservina ületulnud positiivset tulemit, mis on veel jaotamata. See on meid tugevasti aidanud kulude finantseerimisel.»

«Inflatsiooni tingimustes, kui see on 20 protsenti aastas, võib pidada normaalseks, kui esimesel poolaastal laekub 45--46 protsenti eelarve mahust,» lausus Lellep. «Selle võrra laekub teisel poolaastal rohkem ja selles tempos ka praegu laekumised tulevad. Ootame juba tulude kasvu.»

1996. aasta riigieelarve seaduses on ette nähtud riigikassa tagavara 52 miljonit krooni. Kui kulusid tahetakse teha ennaktempos ehk pool esimesel poolaastal ja teine pool teisel poolaastal, peaks reserv moodustama Lellepi hinnangul umbes viis protsenti eelarve mahust.

«Kui eelmisest aastast ületulnud tulem otsustatakse jaotada teisel poolaastal lisaeelarve kaudu, oleme omadega mäel,» kinnitas Lellep. «Suurenevad tulud tagavad siis vajalikud finantsid. Meie arvates peaks reserv, mis aasta lõpus üle jääb, olema 500 miljonit krooni,» lisas Lellep. Ebaregulaarsete laekumiste tõttu riigikassasse oleks Lellepi sõnul vajalik ka erinevate finantsinstrumentide kasutamine tulevikus. «Laenudest ma ei taha veel rääkida, kuid edaspidi tuleks küll võtta ajutist kassa tagavaralaenu,» rääkis Lellep.

«Kui rääkida kassa tugevdamise laenust või arvelduskrediidist, peaks see olema suhteliselt lühiajaline,» selgitas Lellep. «Arvestades, et aasta teisel poolel tekib igal juhul vaba raha, mida on võimalik tähtajaliselt paigutada, peaksid laenukulud saama kaetud.»

«Laenud oleksid selliseks ajutiseks ressursiks, et saaks kõik riigile vajalikud kulud õigeaegselt katta,» lisas ta.