7 juuli 1996

Eesti on valmis uute välisinvesteeringute saamiseks

Vastab Treuhandi peaspetsialist dr. Herbert B. Schmidt

Eesti investeerimiskliima on kindlasti üks paremaid kogu endises idablokis. Eestis on võrreldes paljude teiste endiste idabloki riikidega stabiilne demokraatia, õigussüsteem ja raha. Samuti kergendab proportsionaalne üksikisiku ja ettevõtjate tulumaks välisinvestori jaoks kalkulatsioonide tegemist.

Loomulikult köidavad välisinvestorit Eestis madalad palgad, kuigi viimase aastaga on palganumbrid kahekordistunud.

Ei saa rõhku panna aga ainult madalatele palkadele, sest odav töö tähendab ka odavat tootlikkust. Eestis on olemas hea haridustase ja võõrkeelte oskus kõrge produktiivsuse tagamiseks.

27. juunil ilmunud maailma arengu raportis omistas maailmapank Eestile võitjapärja seitsme endise idabloki riigi hulgas erastamise tulemuslikkuse eest.

Maailmapank hindas raportis erastamise läbiviimise edukust T?ehhis, Eestis, Ungaris, Leedus, Mongoolias, Poolas ja Venemaal. Edukuse indikaator oli 1995. aasta lõpuks riigi omandisse jäänud ettevõtete arv ja väärtus. Eestis oli riigi kätes olevaid ettevõtteid nii arvult kui väärtuselt kõige vähem.

Eestis õnnestub erastamine tänu sellele, et algusest peale on kindlaks jäädud ühele erastamismeetodile. Eesti kasutab Treuhandi-meetodit, mis tähendab ettevõtete terviklikku erastamist eelkõige nn ettevõtte välistele investoritele, nii kohalikele kui välismaistele.

Venemaal mindi seda teed, et osa ettevõttest anti erastamisel tasuta ettevõtte juhtkonnale ja töötajatele. Ka Eestis on firmade juhtkonnad ostnud oma ettevõtteid, kuid see on toimunud võrdse konkurentsi tingimustes.

T?ehhis toimus erastamine vaut?eritega, Leedu kasutab praegu sama meetodit.

Ka Eesti erastamisagentuur on lubanud erastada EVPde eest. Eesti kodanikud saavad tasuda kuni pool hinnast EVPdega ja 36 juhul on maailmapanga andmetel erastamine toimunud vähemusaktsiate avaliku müügi teel. Ainult sellise meetodi rakendamine viiks ummikusse, kuna tegemist on omandi formaalse jaotamisega riigilt tema kodanikele. Ettevõttesse ei tule juurde uut kapitali ega oskusteavet.

Maailmapanga raport näitab, et Eesti on valmis uueks etapiks, mis tähendab uute investeeringute tulekut Eestisse.

Eesti on kindlasti Lätist edukam olnud, seda tõestab ka maailmapanga tunnustus.

Mõnikord on mul tunne, et Eestil läheb liiga hästi. Loomulikult peaks riik hoolitsema selle eest, et säiliks konkurents. Eestis on olemas konkurentsiseadus, aga ei ole efektiivset konkurentsi. Näiteks ühinevad omavahel piimatootjad. Piimahinnad tõusevad ebaproportsionaalselt, mida ei saaks juhtuda konkurentsi tingimustes, eriti veel, kui tuleb võistelda importtoodanguga.

Teiseks jälgin ma murega kattuvaid pangaosalusi, mis takistavad ausat konkurentsi. EBRD-l on osalus Eesti Investeerimispangas, Hoiupangas ja kohalik esindaja istub ka Hansapanga nõukogus.

Swedfundil, Rootsi riigi institutsioonil, on osalus Eesti Investeerimispangas, Tallinna Pangas ja ta taotleb osalust Põhja-Eesti Pangas.

Tahaksin puudutada ka välisinvesteeringute agentuuri tööd. Agentuuri esitatavas statistikas on palju tühja õhku, kui brutaalselt väljenduda. Eesti välisinvesteeringute edetabeli puhul ei ole tegemist ainult uute investeeringutega, vaid ka erastatud ettevõtetega.

Enamik nimekirjas olevaid ettevõtteid, nagu Eesti Telefon, Coca-Cola, Kunda-Nordic Tsement, on erastatud.

Erastamist ootavad Silmet, Kiviter, Eesti Merelaevandus ja Esoil.

Seda süüdistust ei saa tõsiselt võtta. Eesti juhtidel on alati olnud võimalus osaleda erastamises võrdse konkurentsi tingimustes. 30 protsenti erastatud ettevõtetest on läinud maailmapanga andmetel siinsetele direktoritele.

Samas on kohalikel tõelised eelised võrreldes välismaalastega. Eestlased said tasuda ettevõtete eest kümneaastase järelemaksuga ning 50 protsenti hinnast said nad maksta EVPdes. Mõnel kohalike poolt erastatud ettevõttel on olnud suur edu, nagu Tallinna farmaatsiatehasel.

Eesti ja ka teised Balti riigid kannavad veel okupatsiooni mälestuste koormat. Nende rahvaste vabaduseiha on mulle täiesti mõistetav. Maailmas on aga praegu üksi olla väga raske ja kallis. Eestlased on siiski mõistnud, et üksi ei ole võimalik jääda ellu.

Globaliseerumine tähendab rahvusvahelist tööjaotust. Heaolu saab tekkida ainult tänu rahvusvahelisele tööjaotusele, see on ju majanduse aabitsatõde.

?veitsi, kus on kõrgeim rahvamajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta, on selle saavutanud tänu tööle, innovatsioonile ja integratsioonile maailmamajandusse. Eesti peaks sama rada mööda minema.

Mõnikord tundub mulle, et eestlastel on puudu solidaarsustundest, eestlased on väga suured individualistid. Rohkem võiks kokku hoida, ei ole ju mõtet teineteise vastu kogu aeg võidelda.

Hetkel kuum