Müügimaks ei müü ennast

Enamikul kohalikest maksudest on kõigest sümboolne roll, eelarvet nad oluliselt ei täida. Kõige tõhusam maks võiks olla müügimaks, mille suurim lubatud määr võib olla 1% käibest, paraku on selle kogumise ja laekumisega tekkinud mitmel pool tõrkeid, näiteks Antslas ja Valgas.

Antsla linnavolikogu kehtestas müügimaksu (1% käibelt) eelmise aasta 14. novembril. Antsla aselinnapea, ehitus-kommunaalnõuniku Endel Kargaja sõnul olid nad linnaeelarve katteks sunnitud müügimaksu kehtestama. «Antsla linnale eraldas riik tänavu ettenähtust 380 000 krooni vähem,» alustab Kargaja selgitust. «Tänavuse eelarve aluseks on võetud elanike arv. Statistikaameti ja rahandusministeeriumi andmeil elab Antslas 178 inimest vähem kui tegelikult. Ja siit need probleemid algasidki.»

Kargaja kinnitusel on Antsla linnavalitsus ja volikogu püüdnud õigluse jalule seada -- murelik kiri on saadetud peaministrilegi --, kuid seni tulutult. «Kui muu ei aita, oleme sunnitud Eesti riigi kohtusse andma, « ähvardab Kargaja.

«Tänavuse kokkupigistatud eelarve -- 6,3 miljonit krooni -- suutsime vastu võtta alles märtsis,» jätkab Kargaja. Asja leevendamiseks otsustati müügimaksu kasuks, mida planeeriti eelarvesse 220 000 krooni.

Esimeses kvartalis laekus müügimaksust täpselt veerand planeeritust. Nüüd on Antsla linnaeelarve aga tõsises ohus, sest suurim maksja, ETK Antsla Tarbijate Ühistu registreeris end 9. aprillil Antsla valda.

«Müügimaks on puhtalt meie vastu suunatud,» on ETK Antsla Tarbijate Ühistu tegevdirektor Roman Provotorov nördinud. «Meie kanda oli planeeritud 75% müügimaksust. Mitmetes Antsla firmades makstakse ümbrikupalka. Meie oleme siin kõige lojaalsemad üksikisiku tulumaksu maksjad ja peame veel kõige rohkem ka kohalikku maksu maksma.»

Provotorovi andmeil maksid nad I kvartalis müügimaksu 38 000 krooni. «Pärast maksu tasumist jäime 19 000kroonisesse kahjumisse,» põhjendab Provotorov ettevõtte Antsla linnast väljaregistreerimist. «Me ei maksa müügimaksu enne, kui maksuhaldur esitab dokumendi, et peame seda maksma.»

Provotorovile annab kindlust maksuameti peadirektori Kalev Järvelille 20. juunil saadetud kiri, milles Järvelill selgitab, et kohalike maksude seaduse 8. paragrahvi 1. lõike kohaselt maksavad müügimaksu valla või linna territooriumil ettevõtlusega tegelevad füüsilised isikud ning ettevõtted, mille asukohaks on registreerimisel märgitud valla või linna territoorium.

«Minu andmeil maksid esimeses kvartalis müügimaksu ka need, kes ei oleks pidanud seda tegema,» jätkab Provotorov. «Näiteks kütusefirma Olerex, kes on registreeritud Tartus, ja Valga Terko, kes on registreeritud Valgas. Nende käest küsiti ja nad maksid, sest nad ei tundnud seadust.»

Provotorov nendib, et pärast nende lahkumist jääb Antsla linnaeelarve defitsiiti, millele katet ei paista kusagilt tulevat. «Oleme mitmel korral pakkunud kompromissi alandada meie jaoks müügimaksu poole protsendi võrra,» räägib Provotorov. «Seda oleksime nõus maksma.»

«Me ei saa ühistule hinnaalandust teha, sest oleme selle summa eelarvesse planeerinud,» kehitab Kargaja õlgu. «Kui eelarvesse auk sisse jääb, peame mõne tervishoiu-, haridus- või kultuuriasutuse ukse lukku keerama või läheme kogu linnavalitsusega näiteks kuuks ajaks palgata puhkusele.»

Valga ärimeeste survel tühistas Valga volikogu 1. juunist müügimaksu, mis jõudis kehtida vaid neli kuud. «Volikogu tegi tühistamisotsuse minimaalse häälteenamusega,» selgitab Valga rahandusameti juhataja Imbi Rõivassepp. «Müügimaksu kohal ripub aga endiselt küsimärk, sest tänase päeva seisuga on linnaeelarve tasakaalust väljas. Võib-olla hakkab volikogu otsima kompromissi, et vähendada müügimaksu protsenti.»

Rõivassepa andmeil planeeriti eelarvesse müügimaksust miljon krooni, esimeses kvartalis laekus 160 000 krooni. «Lähemal ajal, kui on laekunud müügimaksu deklaratsioonid, peaks selguma, kui suur on eelarve defitsiit. Ma küll ei usu, et planeeritud miljon täis sai. Optimistlike prognooside kohaselt võiks Valgas müügimaksust laekuda aastas isegi 1,5 miljonit krooni.» Valga ärimeeste arvates pole müügimaks kooskõlas ei põhiseaduse ega maksukorralduse seadusega ning on ettevõtlusevaenulik.

Esimesena Eestis müügimaksu kehtestanud Haapsalu linnvolikogu vähendas selle aasta esimeses kvartalis müügimaksu 0,5%.

«Tegime seda kirgede maharahustamiseks,» selgitab Haapsalu aselinnapea Sulev Vare. «Haapsalu ettevõtjad suhtuvad müügimaksu üldiselt mõistvalt, esimese poolaastaga on laekunud üle poole eelarvesse planeeritust. Ainus, mille üle müügimaksu maksjad nurisevad, on see, miks ei ole sarnast maksu tootjatel.»

Tugeva alalaekumisega toimib müügimaks Jõhvi linnas. Esimeses kvartalis laekus aastaks prognoositud 4 miljonist kroonist vaid 400 000. «Neli miljonit ei olegi väga utoopiline, kui maksukohustuslased ausalt maksaksid,» selgitab Jõhvi linnavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees Uno Sepp.

«Paraku salastavad ettevõtted oma käibe ja me ei saa asja kontrollida. Kui ettevõttel on osakondi väljaspool maksuterritooriumi, pole mingi kunst käivet vastavalt vajadusele reguleerida.»

Müügimaksu kehtestamist on tõsiselt arutanud Tartu, Võru, Viljandi jt omavalitsused. Võru volikogu esimehe Tõnu Antoni sõnul planeerisid nad müügimaksuks miljon krooni, kuid panid määruse kalevi alla. «Poliitiliselt pole õige praegu, enne kohalikke valimisi müügimaksu kehtestada,» on Anton veendunud.

Tartu linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Ilme-Tiiu Tinn tõdeb, et kohalikud maksud pole andnud oodatud tulemust, sest kohalikku eelarvet nad suurt ei toeta.

Markantseim näide on vast Tudulinna vallaga, kus kehtestati paadimaks. Tudulinna valla heakorrameister Ilme Kask on veendunud, et maksumäärad on liiga väikesed.

«Mootorpaat on meil, suvilate rajoonis, eelkõige luksusese,» selgitab Kask. «Paadimaks kehtestati rannapiirkonna heakorrastamiseks. Praegu saab vallavalitsus kahekümne paadi pealt laekunud maksu eest osta kaks ja pool prügikasti.»

Populaarseim kohalik maks Eestis on reklaami- ja kuulutusemaks. Põlva linnapea Sirje Roodeni kinnitusel on selle maksu kehtestamisel ainsaks plussiks see, et igaüks ei kipu enam reklaami keepima sinna, kuhu süda lustib. «Reklaamimaks sisse ei too sisuliselt midagi, küll aga korrastab linnas reklaamimajandust,» selgitab Rooden.

Ainsana Eestis on isikumaksu kehtestanud Nissi vald, kus elab 3470 maksukohuslast aastates 18--65. Nissi vallavanema Jüri Legonkovi sõnul väljendab nissilane 50kroonist isikumaksu makstes oma tahet püstitada Vabadussõja mälestusmärgi II järk. «Meie arvestuse kohaselt peaks 1995. ja 1996. aasta eest laekuma isikumaksu 90 000 krooni, mälestusmärgile kulub 50 000,» rääkis Legonkov. «Ühtki maksukohuslast me karistama ei hakka. Kui raha kokku ei saa, jääb mälestusmärk ehitamata.»

Eesti linnade liidu asedirektori Tiit Kirsi sõnul ringleb maikuust riigikogu komisjonides omavalitsuse liitude koostatud maksuseaduste parandamise seadustepakett. «Peamine ettepanek on lahutada üksikisiku tulumaks omavalitsusmaksuks ja riigimaksuks, sest praegused kohalikud maksud ei anna tulubaasi,» selgitab Kirss. «Üksikisiku tulumaks jääks 26%. Kas kehtestada kohalikuks maksuks ja riigimaksuks 13 ja 13 või 12 ja 14, on juba vaidluse küsimus.»

Tinni kinnitusel on paranduste paketis kohalikest maksudest jäetud välja isikumaks ja lõbustusmaks. «Minu arvates võiks üheks kohalikuks maksuks kehtestada kinnisvaramaks, mis mingil määral asendaks maamaksu,» räägib Tinni. «Kinnisvaramaks stimuleeriks omanikku, kes ei suuda oma kinnistu eest hoolitseda, seda maha müüma. Praeguses paketis kinnisvaramaksul kohta pole.»

«Linnade liit pole kunagi propageerinud kehtestama praeguseid kohalikke makse,» kinnitab Kirss. «Oleme omavalitsusjuhtidele öelnud, et vaadake ise, millisel maksul on mõte sees ja millisel pole.»