Kolme tulukesega laserprinter töötab, hoiab voolu kokku või vaikib

Laserprinteril on minu elus kindel koht. Täpsemalt käib see ühe eelajaloolise laserprinteri HP LaserJet II kohta, mis elas Tallinna kesklinnas surnukuuri taga olevas väikses arvutuskeskuses ja kust sai minu jaoks alguse desktop publishing ehk arvutite kasutamine kujundamiseks. Aasta oli siis 1989, programmiks Xerox'i Ventura ja lihtsamaid töid sai lisaks laserile ka enda juures 24nõelalisel maatriksprinteril välja lasta.

Vahepeal on kontorikasutuseks mõeldud laserprinter muutunud väliselt 3--4 korda väiksemaks ja samas on resolutsioon tõusnud 300 punktilt 600 punktile tolli kohta. Langenud on veel hind, müratase ja nuppude hulk esipaneelil.

See viimane on vist ainus, mis mind kontorilaserite juures märkimisväärselt häirib. Iga kord ühe nupu ja kolme tulega printerit nähes otsib käsi tulutult taskust kaugjuhtimispulti -- kontoriarvutustehnika on jõudnud sellele laiatarbetasemele, kus kasutajale jagatakse samapalju (-vähe) informatsiooni kui näiteks televiisori puhul: töötab/ei tööta.

Tegelikult näitab polüfunktsionaalne tuleke küll kolme olekut: töötab/ ei tööta/hoiab elektrit kokku, aga kui mulle helistab tütarlaps ja kurdab, et tal ei õnnestu printida, siis on tema aitamiseks teadmisest, et printer parajasti voolu raiskab, äärmiselt vähe abi.

Arvatavasti on pisemale kasutajale mõeldud printer niivõrd odav, et tekstinäiduga displei ja mõned nupud oleks tootjale ülejõukäiv ja rööviks need vähesed dollarid, mis tal teilt õnnestub kätte saada.

Elu läheb tõsiselt mugavaks alles siis, kui teie kontor kasvab ja te endale printeri HP LaserJet 5, 5N või 5M ostate. Mina andsin HP printerile testimise ajaks austava nime Bazooka, tema tulejõudu ja kasutamise lihtsust silmas pidades.

Displeil öeldakse ausalt ära, et nimelt seda sorti paber on otsas või et parajasti käib ootamine, ning nupud Continue ja Cancel teevad koheselt ja täpselt seda, mida nad Silveti sõnaraamatu järgi tegema peaksid -- vastavalt jätkavad tööd või katkestavad.

Arvatavasti nõuab suurt insenerimõtlemist ja tuhatkond lisadollarit, et saada valmis riistapuu, mis Continue-nupu peale ei küsiks kasutajalt tuledega steppides: «Oled sa selles ikka nii veendunud, vahest ootaks veel veidi või prooviks mõnda muud lahendust?».

Kokkuvõtteks -- otsige printerit, mis teiega suhtleks juhul, kui teil peaks omavahelisi arusaamatusi ette tulema.

Lisaks suhtlemisvalmidusele on aga printeritel teisigi olulisi erinevusi, mis on seotud nende kõhus oleva mehaanikaga. Näiteks küsimus laser- ja LED-printeritest. Ma pean tunnistama, et on olemas üks firma, kes kohe kindlasti peaks pääsema insenerimõtte ajalukku sellega, kuidas ei tohi laserprinterit teha, ja see on Xerox.

Meil on nende mehaanikaga Apple LaserWriter Select 360, ja kui teile peaks olema demonstreeritud LED-printeri pisikest kergestieemaldatavat (ja -puhastatavat) «kirjutuspead» ja näidatud võrdluseks laserimehhanisimi, siis teadke, et nemad on suutnud selle keerulise osa koos puhastamist vajava optikaga paigutada kõigi teiste, suure hulga kruvidega kinnitatud osade alla.

Nagu ei ole mõtet osta kergestikortsuvat ülikonda ja raskestipuhastatavat sohvat, pole mõtet osta ka printerit, mis on nimelt tagurpidi ehitatud.

Minu meelest teeb LED kontorikasutaja jaoks sama head pilti kui laser -- ja ma olen näinud ka piisavalt laserprintereid, kus paar suurusjärku keerulisem lasermehaaniline kirjutuselement on tehtud äärmiselt töökindlalt ja nutikalt paigutatud. Nii et selle tehnoloogia poole pealt mina seisukohta ei võta.

Küll aga olen ma laserprinterite osas veendunud kasseti vahetamise pooldaja. Jah loomulikult, pikema elueaga trumlid ja eraldi tooner on kindlasti ökonoomsemad, saastavad vähem loodust ja annavad õige kasutamise korral tõepoolest sama hea tulemuse.

Aga tunduvalt lihtsam on korraga kõik kuluv ära vahetada ja mitte muret tunda. Lisaks sellele on minu kogemust mööda kasutajatel kombeks trükkida ka muule kui ideaalsele kontoripaberile, mis tähendab täiendavat tõenäosust, et trummel võib viga saada.

Koos tooneriga ka trumlit vahetada aitab reeglina trükikvaliteeti kõrgel hoida ja välistab vajaduse arutleda, kas oleks juba õige aeg trumlivahetuseks või laseks veel veidi selle vanaga.