• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna farmaatsiatehas rajab Venemaale uue tehase

    Päevaga tõusis farmaatsiatehase aktsia hind ligi kolme krooni võrra. Börsi sulgemisel oli aktsia hind 37.40 (eile 34.50), mis on kõrgeim sulgemishind pärast aktsiate kolmekordset splittimist 1. juulil. Veel seitse nädalat tagasi maksis farmaatsiatehase aktsia 15 krooni. Ilmselt oli hinnatõusu põhjuseks ka investoriteni jõudnud kuuldus tehase uutest plaanidest.
    Moskva lähistele rajatava tehase maksumus on kolm miljonit dollarit, mis Kivi sõnul tuleb Venemaa finantsringkondadest. Tallinna farmaatsiatehase filiaali nime all tööle hakkava tehase põhiomanik on Tallinna farmaatsiatehas, üheks osanikuks saab ka farmaatsiatehase põhiedasimüüja Venemaal. Kuna läbirääkimised veel käivad, ei soovinud Kivi firmade täpset osalust loodavas tehases avalikustada.
    Uue ettevõtte abil loodab Kivi säilitada farmaatsiatehase turuosa Venemaal, mis täna on endistest Nõukogude vabariikidest imporditavate odavate ravimite seas Kivi hinnangul ligi 20%. Tondil asuva farmaatsiatehase tootmisvõimsusest on täna ära kasutatud vaid 60%, samas kinnitas Kivi, et tehase käivitamine Venemaal ei mõjuta oluliselt tootmist Eestis.
    «Pärast tehase käivitamist Venemaal on meil võimalik seal oma toodangut müüa tollivabalt. Toll on täna aga 20%,» rääkis Kivi. «Eestis jääb tootmine edasi ja tootmisvõimsus suureneb. Me hakkame tootma siin mitmeid uusi tooteid. Teatud positsioonide tootmine läheb üle Venemaale nagu antibiootikumid ja teised sellised problemaatilised tooted.»
    Neli viiendikku Tallinna farmaatsiatehase toodangust läheb SRÜ riikidesse, kus igal aastal on müüdud ligi 100 miljoni krooni eest toodangut. Tänavu loodetakse SRÜ riikidesse mineva toodangu osa suurendada 140 miljoni kroonini. Tallinna farmaatsiatehas on üks vähestest endistest üleliidulise alluvusega tehastest, mis täna endiselt töötab ning Venemaa turul edukalt esineb.
    ASi Nykomend SEFA tegevdirektor Ants Nurk kommenteeris farmaatsiatehase otsust toota Venemaal kui väga õiget sammu.
    «Teatavasti kehtestas Venemaa eelmisel aastal ravimitele 10% importmaksu,» rääkis Nurk. «Mitteametlikest allikatest on minuni jõudnud kuuldus, et Venemaa kavatseb selle aasta lõpuks tõsta ravimite importmaksu 30--90%, sõltuvalt ravimi tootjamaast ja ravimist.»
    Nurga sõnul tähendab see, et valmis ravimid muutuvad Venemaal väga kalliks ja kohalik tootja saab tugeva eelistuse.
    «Selle käiguga meelitatakse ka Venemaa ravimitööstusse investeerima, sest Venemaa ebastabiilse olukorra tõttu on investeeritud praeguseni vähe.
    Meie tootmist see Venemaa võimalik otsus ei mõjuta, aga meie äripoliitikat Venemaal kindlasti,» lisas Nurk.
    Tootmise Venemaale viimine on Eesti-Vene suhteid ja tollibarjääre arvestades farmaatsitehasele kasulik ning peaks positiivse uudisena ka aktsia hinda tõstma, ütles Charlie Viikberg Hoiupangast.
    Hansapanga analüütik Katrin Kaarli lausus, et otsuse ajastamine oli Venemaa turu hõivamise seisukohalt õige ning võiks aktsia hinda tõsta. Samas pidas ta võimalikuks, et riikidevaheliste tolliläbirääkimiste Eesti jaoks positiivne lahendus võib tootmise üleviimise efektiivsust vähendada.
    Tarmo Pedjasaar ICI Trustist ütles, et lihtsalt teade ei tohiks aktsia hinda mõjutada, olulised on põhjendused. «Kui need osutuvad positiivseks, tõuseb ka hind,» lausus ta.
    «Farmaatsiatehas on üllatusmoment,» kinnitas HF Arenduse ASi portfellijuht Margus Uudam. «Algul väikeinvestorid tõstsid hinda ja suurinvestorid ei võtnud seda nii tõsiselt, kuid praegu on aktsial juba piisav tähelepanu ehk hind peaks jääma stabiilseks.»
    «Farmaatsiatehas on olnud viimase aja üks parim teenimisvõimalus,» lisas Hoiupanga finantsdivisjoni asedirektor Heino Viik. «Kes taipas seda osta veel 15 kroonilt, on teeninud juba üle 100%, kuid varem oli hind veel madalam.»
    Viik lisas, et iga ettevõte, mille fundamentaalnäitajad on head, võib teha aktsiaturul samasuguse tõusu nagu farmaatsiatehas. Samas kinnitab Viik, et ilma omanike ja tegevjuhtkonna positiivse suhtumiseta poleks sellist tõusu. «Enne olid juhtkond ja omanikud aktsionäridega suhteliselt reserveeritud, täna annavad päris hästi infot välja, on avalad ja vastutulelikud,» rääkis Viik. «Nüüd on aktsia börsi vabaturul ja omanikud on avaldanud soovi noteerida aktsiat põhinimekirjas. Usun, et omanike suhtumise muutus on palju kaasa aidanud.»
    Tallinna farmaatsiatehases on praegu tootmises 60 positsiooni ravimeid, millest 10 on salvid, 15 ampullid ja ülejäänud tabletid. «Kui on turgu ja huvi mingi ravimi vastu, siis me seda ka toodame,» selgitas Priit Kivi. «Meil on pooleaastased tsüklid -- arvestame trendi ja edasimüüjate huviga. Probleeme tooraine, pakendamise ega tootmisega ei ole.»
    Läände on farmaatsiatehas suutnud müüa vaid salve. Salvid Capsicam ja Vibrosal jt taolised on turgu esialgu leidnud Ida-Euroopas, kuid ka Soome ja Rootsi ravimimüüjad on nende vastu huvi tundnud. Et müüa salve ELi maades, on vaja salviosakonnale GP-sertifikaati, mida farmaatsiatehas taotleb.
    «Sel aastal oleme juurutanud neli uut salvi, mis on pärit Vene juhtivalt farmaatsiainstituudilt, kes on müünud oma õiguse nendele ravimitele,» lisas Kivi. «Ma arvan, et uute ravimite tootmisse juurutamine sellisel kujul nagu läänes meil veel võimalik ei ole -- see nõuab ülisuuri investeeringuid. Kuid uusi ravimeid oleme suutelised iseseisvalt tootma.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Šiauliu Bankas ostab ootamatult oma aktsiaid tagasi
Leedulaste Šiauliu Bankas teatas, et ostab börsilt tagasi oma aktsiaid, et neid jagada oma töötajatele.
Leedulaste Šiauliu Bankas teatas, et ostab börsilt tagasi oma aktsiaid, et neid jagada oma töötajatele.
Eestlased ostlevad aina julgemalt e-poodides
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.