Kindlustusturu areng on hoogne

Vastupidiselt eelmise aasta lõpus kohustusliku omakapitali nõude täitmiseks alanud ühinemistormile panganduses tuleb kindlustusseltsidele uus aktsiakapitali nõue sujuvalt, kuna enamik seltse on oma aktsiakapitali järk-järgult suurendanud.

Mitme suurema kindlustusseltsi juhid on kindlad, et kindlustusturul aasta lõpus olulisi muutusi ei toimu. Ennustatakse, et vaid Narvas tegutseval Maxvitil, kõige pisemal kindlustusseltsil, võib aktsiakapitali kümnekordse suurendamisega probleeme tekkida, mis sunnib teda kellegagi liituma.

Kindlustusseltsid on turuosa järgi jagunemas kindlatesse gruppidesse, kus grupisisesed vahed on väga väikesed, gruppidevahelised käärid aga üha suurenevad.

Seltside kogutud preemiate maht ületab eelmise aasta turumahu, s.o 544 miljonit krooni hiljemalt septembri teisel poolel. Juuli lõpuks olid seltsid kogunud 424,7 miljonit krooni preemiaid.

Kasuminumbrid on peaaegu kõigil Eesti kindlustusseltsidel paranenud. Näiteks kõikide kahjukindlustusseltside eelmise aasta koondkasum on juba esimese poolaastaga peaaegu kahekordselt ületatud.

Aasta lõpuks kujuneb kindlustuseltside 770 miljoni kroonise kogutud preemiate mahu juures kindlustusseltside koondkasumiks tõenäoliselt ca 70 miljonit krooni, mis on 3,5 korda rohkem kui eelmisel aastal.

Kuigi arvatakse, et kindlustusseltsi suur kasum näitab kindlustusvõtjate koorimist liigkõrgete preemiatega, ei vasta see tõele: maailmas on enamikul kindlustusseltsidel kindlustustegevus kahjumis, kasum tuleb edukast investeerimistegevusest.

Kindlustusvõtja seisukohalt on kindlam oma raha viia suurema kasumiga kindlustusseltsi, sest see peaks tagama, et õnnetuse korral on kindlustusseltsil piisavalt vahendeid kahju hüvitamiseks.

Kindlustusturu aastasündmus septembri alguse seisuga on olnud Eesti Kindlustuse erastamine. Üle kahekümne protsendilise turuosaga riikliku kindlustusseltsi aktsiapakki ihkasid paljud, kuid kõik tahtsid selle eest võimalikult vähe maksta.

Võitjaks osutunud Hoiupanga ja Pindi Investi ühispakkumus tegi võrreldes teistega panuse täispangale ja sai suure tüki Eesti kindlustusturust enda valdusesse.

Konkurendid on paisanud võitjate pakkumuse poole teravaid kriitikanooli, kinnitades, et Olari Taal ja Rein Kilk maksid kõvasti üle.

Samas tahtis teiseks jäänud väliseestlane Jaan Uustalu Eesti Kindlustust erastamiskarusselli võitjalt ära osta märgatavalt kõrgema hinnaga, kui võidupakkumine oli, kuid Hoiupank ütles ei.

Nüüd proovib keemia asjatundja, majandusministeeriumi eksnõunik Uustalu, kätt Kiviteri erastamisel.

Suurima hüppe sel aastal on teinud Eesti Kindlustuse tütarfirma Eesti Varakindlustus, kelle poolaasta tulemus -- 15,1 miljonit krooni kasumit -- on võrreldav juba keskmiste Eesti pankade omaga. Juulis teenitud 5,9 miljoni krooni suurune kasum oli väga hea tulemus.

«Otsime seda konna igalt poolt,» ütles Eesti Kindlustuse peadirektor Ivar Virkus. Tema sõnul kahtlustas Eesti Kindlustuse juhtkond esialgu, et äkki on tegemist mõne n-ö sahtlisse jäänud asjaga, mis suure kasumi põhjustas, kuid midagi sellist ei leitud.

Suure kasumi tekitasid erakordselt madalad kahjunõuded, mis Virkuse ütlusel väga suure tõenäosusega aasta lõpuni selliseks ei jää ning järgmiste kuude kasum tasandub.

ASA Kindlustus ja Eesti Kindlustus on kahekesi kindlad Eesti kindlustusturu liidrid. Kui seni oli Eesti Kindlustus esimene ja ASA teine, siis juulis tegi ASA kogutud preemiate mahus Eesti Kindlustusele ära.

ASA Kindlustuse peadirektor Sergei Netshajev kinnitab, et tema kellegagi võidu ei jookse. Siiski liigutas Netshajevit möödumine Eesti Kindlustusest seda enam, et ASA jõudis selle aasta esimesel poolaastal oma tegutsemisajal jooksul esmakordselt kasumisse.

ASA suurim probleem oli kohustusliku liikluskindlustuse lepingute ülisuur osakaal portfellis, mistõttu ASA oli vahepeal kindlustusinspektsiooni erilise tähelepanu all. Tänaseks on ASA suutnud oma portfelli hajutada ja napsanud teiste, ettevõtete kindlustamisele spetsialiseerunud seltside eest mitu magusat suutäit.

Kohustuslikku liikluskindlustust pakuvad ka kolm järgmist tegijat: Salva, Aeromet ja Leks. Viimastel kuudel on Salva ja Leks kogutud preemiate mahuga Aerometist möödunud. Salva ja Leks pakuvad mahtude poolest esigrupile järgnevate Eesti kindlustusseltside hulgas laiemat kindlustuslepingute valikut, mis peaks kliendile mugavam olema.

N-ö nishiseltside seas läheb aga üha pingelisemaks rebimiseks. Ettevõtete vara kindlustamisele spetsialiseerunute seas madistavad omavahel Balti Kindlustusselts (Bico), Hansa Kindlustus, Seesam, Polaris-Vara ja Sampo.

Sampo Kindlustuse eraldumine Hansa Kindlustusest möödunud aastal on jätnud Hansa Kindlustuse kogutud preemiate mahule oma jälje.

Soome kindlustuskontserni Sampo tütarfirma Sampo Kindlustus on Rootsi kindlustuskontserni Trygg-Hansa tütarfirmast Hansa Kindlustus kaasa võtnud soomlastest kliendid.

Sampo Kindlustus on sellel aastal kindlasti suurim tulija, turu juurdevõtja. Alles selle aasta alguses oli Sampo turuosa Eestis ca 0,3 protsenti. Tänaseks on see kasvanud kümme korda ehk kolmele protsendile.

Vähem kui aasta aktiivselt kindlustamisega tegelev Sampo on sellel aastal ettevõtete kindlustamisel kogunud enam preemiaid kui näiteks Eesti Kindlustus.

Sampo Kindlustuse peadirektor Kari Aitolehti ütleb, et Sampo on olnud planeeritud kahjumis. Esimene väikese kasumiga aasta peaks Aitolehti kinnitusel olema 1997. aasta, mil kindlustusseltsi käivitamiskulud tagasi teenitakse.

Kindlustusselts Eesti Aeromet pidi oma kolmanda koha loovutama juunis Salva Kindlustusele, kuid kolmest kindlustusseltsist -- Aeromet, Farret ja Kalju -- koosneva grupi esimese seitsme kuuga kogutud preemiate maht, mis oli ca 60 miljonit krooni, on siiski vaieldamatult kolmas tulemus.

Aerometi peadirektor Tiit Arge on varem avaldanud arvamust, et kolm kindlustusseltsi tuleks liita ja ühinenud seltsile leida ka uus nimi. Aerometi grupi seltside esimese poolaasta auditeerimata kasuminumbrid on, arvestades liikluskindlustuse ülisuurt osakaalu, väga head.

Kahjukindlustusseltsid peavad vastutuskindlustusega tegeledes 1. jaanuariks 1997 oma aktsiakapitali seniselt 1 miljonilt kroonilt 10 miljonile kroonile tõstma. Osadel kindlustusseltsidel on nõue juba täidetud, teised on seda kohe-kohe täitmas.

Salva Kindlustus kavatseb aktsiakapitali fondiemissiooni teel seniselt 7 miljonilt kroonilt 11 miljonile kroonile suurendada.

Kuigi kindlustusinspektsioon peab seda seadusevastaseks, on Salva Kindlustuse juhatuse esimees Tiit Pahapill veendunud, et peahoone oluliselt tõusnud hinna ümberhindluse reservi paigutamine kindlustusseltsi aktsiakapitali pole ebaõige.

Oma aktsiakapitali on juba tõstnud Hansa Kindlustus, lubaduse seda õige pea nõutud tasemele tõsta on andnud ka Seesam, Bico ja Inges.